Eesti tuntuim second hand lõpetab kasutatud riiete vastuvõtmise

Osa Humana poodide kaubast on pärit Eesti riidekappidest. Foto: Jaanus Lensment

Üle Eesti arvukaid kauplusi omav Humana teatas, et lõpetab alates 1. oktoobrist kõigis Humana kauplustes kasutatud riiete vastuvõtmise.

Aasta jooksul on ruumipuuduse ja evakuatsiooniteede tagamise tõttu lõpetatud rõivaste vastuvõtt paljudes poodides, alates 1. oktoobrist lõppeb vastuvõtt ka Tallinna ja Kohtla-Järve kauplustes.

«Viimase aasta jooksul lõpetasid kogumise kõik Tallinnast väljas asuvad poed, välja arvatud Kohtla-Järve Humana kauplus. Samuti ei võtnud mitmed Tallinna poed, mille lähedal asus välikogumiskonteiner, enam annetusi vastu,» ütles Humana info- ja projektijuht Mari-Helene Kaber.

Seega tegelikult lõpetavad 1. oktoobrist kogumine vaid kaheksa kauplust Tallinnas ja Kohtla-Järve pood. Kauplusteketi ülejäänud 14 poodi on kogumise lõpetanud juba varem. 

«Ruumipuudus, mis enamuses poodides vastuvõtu lõpetamise põhjuseks on, tuleneb uuest müügiplaanist, kus müügitsükli lõpus on hinnad soodsamad kui varem ehk kaupa pannakse välja senisest rohkem. See lisas koormust niigi väikestele laoruumidele. Ka suurem tähelepanu ohutusnõuetele, näiteks evakuatsiooniteede blokeerimise vältimine, olid mõnes poes põhjuseks kogumine lõpetada,» rääkis Kaber.

Mis edasi?

Tallinnas on rõivaste uuele ringile suunamise võimalus jätkuvalt olemas läbi kogumiskonteinerite. «Muudes linnades otsime võimalust kogumist korraldada koostöös omavalitsustega,» lisas ta.

Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses on võimalik rõivad uuele ringile suunata läbi Tallinna Jäätmekeskuse riidekogumiskonteinerite, mille asukohad on leitavad nende kodulehelt.

Narvas, Tartus, Paides ja Tallinnas võtavad rõivaannetusi vastu Uuskasutuskeskused.

Humana arendab koostöövõimalusi kohalike omavalitsustega, et tagada rõivaste uuele ringile suunamine väiksemates linnades ja asulates.

Konteinerid vs kauplused

Selle aasta jooksul on konteinerite kaudu kogutud 400 tonni rõivaid, kaupluste kaudu 140 tonni. «2015. aastal kogusime 420 tonni läbi konteinerite ja 230 tonni läbi kaupluste,» ütles Kaber. 

Humana sorteerimiskeskuse aastane sorteerimismaht on aga 10 000 tonni ehk Eestis kogutu on siiski väike osa kogu toormaterjalist. Seepärast ei mõjuta kauplustes kogumise lõpetamine märkimisväärselt kogu toodangut, samuti ei hakka poodides kaupa «puudu» jääma, kuna Humana kauplustesse toodud annetustest jõudis Eesti kauplustesse tagasi vaid väike osa.

«Samuti on võimalik impordi suurendamine, et vajalikke mahtusid tagada. Kauba sortimenti poodides mõjutab enim see, kust toormaterjali ostetakse. Perioodil, kus importisime teatud protsendi kaupa Ameerika Ühendriikidest, oli kauba seas firmamärke, mis Euroopa turgudel ei liigu. Kui ostame rohkem kaupa sisse Skandinaaviast, siis domineerivad loomulikult seal eelistatud kaubamärgid. Parima ja põnevaima valiku annab kokku see, kui toorainet importida erinevatest (Euroopa) piirkondadest,» sõnas Humana info- ja projektijuht Mari-Helene Kaber.