/nginx/o/2016/09/01/5785471t1he906.jpg)
Järgmise aasta riigieelarvest moodustavad välistoetused 10 protsenti ehk 961 miljonit eurot.
Välistoetused moodustavad tuleval aastal 10 protsenti riigieelarvest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu ja muude välistoetuste riiklikuks kaasfinantseeringuks on teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud 2017. aasta riigieelarves ette nähtud 81 miljonit eurot, rääkis rahandusminister Sven Sester pressibriifingul.
Välistoetustest 60 protsenti moodustab 2014—2020 perioodi Euroopa Liidu vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.
Sester rääkis, et pikemas perspektiivis on Eesti eesmärk jõuda olukorda, kus eurotoetusi enam ei tule.
«See tähendaks, et me oleme jõudnud Euroopa Liidu keskmise tasemeni,» ütles rahandusminister.
Käesoleval aastal ulatus välistoetuste maht riigieelarvest 9,2 protsendini, tuleval aastal tõuseb see 10 protsendini. 2017. aastal kasvab osakaal 11 protsendini ja 2019. aastal taandub 10,4 protsendile ning 2020. aastal 9,4 protsendile.