Sester selgitab: kui palju erineb uue aasta eelarve juba kevadel kokkulepitust

Nii mõnigi minister rääkis oma valdkonnale järgmise aasta eelarvekõnelustel kevadel plaanitust rohkem raha välja. Foto: Erik Prozes

Võrreldes kevadega on nii mõneski järgmise aasta eelarve reas toimunud olulisi muudatusi. Rahandusminister Sven Sester selgitab, millised need täpsemalt on.

«Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kulu riigieelarvele on võrreldes kevadise teadmisega suurenenud 35 miljonit eurot,» rääkis Sester, viidates ühele peamisele erakorraliselt kasvanud kulule, mille tõi kaasa Eesti eesistumisaja ettepoole toomine.

Teine erakorraliselt kasvanud kulurida on kaitsekulutused, mis esimest korda küünivad 2,18 protsendini SKP-st, olles kogusummas 477 miljonit eurot. Peaasjalikult on kaitsekulude kasvu taga 26 miljonit eurot, mis läheb liitlaste väeosade püsivasse ülevalpidamisse Eestis.

Ka otsustati pärast 1. septembrit käivitunud eelarvekõnelustel anda raskustes põllumajandussektorile uuel aastal erakorralist abi täiendavalt veel kolme miljoni euro ulatuses. See lisandub juba varasemalt valitsuses kokkulepitud 4,6 miljonile ning ELi poolt eraldatud 8,08 miljonile eurole.

«Samuti nägi valitsus kevadel riigi eelarvestrateegias ette palgafond kasvu kaks protsenti haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja sisejulgeoleku töötajatel. Sügiseste läbirääkimiste tulemusena kasvab õpetajate palgafond 4,6 protsenti,» sõnas minister. Sotsiaalhoolekandetöötajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja siseturvalisuse valdkonna – politseinike, päästjate, tolliametnike ja teiste – palgafond kasvab 3,3 protsenti.

«Lisaks riigieelarvest otse eraldatud vahenditele on võimalik palkade kasvatamiseks suunata raha, mis on kokku hoitud töö tõhusama tegemise arvel,» märkis Sester. Tema kinnitusel on valitsussektori jaoks oluline, et tööd nende valitsemisalas tehataks efektiivsemalt. Küll aga toonitas minister, et palgafondi suurendatakse keskselt ainult prioriteetsetes valdkondades. «Palgafondi täpsem jaotus ja konkreetsed palgatõusud jäävad iga valitsemisala enda otsustada,» lisas minister.

Lisaks kevadel otsustatud kinnisvarainvesteeringutele rahastab riik järgmisel aastal Tallinna Kalevi staadioni renoveerimist ning ingliskeelse Euroopa Kooli suuremale ja säästlikumale pinnale viimist. «Otsustasime, et võib alustada Ida-Viru Keskhaigla ja Viljandi haigla uute hoonete ettevalmistamist ja projekteerimist,» lausus Sester.

Seoses juubeli 2019. aastal tomuva laulupeo 150. aastapäevaga otsustas valitsus eraldada Kalevi staadioni renoveerimiseks kokku nelja aasta peale seitse miljonit eurot, millest järgmiseks aastaks on ette nähtud üks miljon. Viimaks senisest suuremale ja säästlikumale pinnale Euroopa Kool – kus õpivad Eestis töötavate välisdiplomaatide, ametnike ja ettevõtjate lapsed –, eraldas valitsus sellele 6,2 miljonit eurot, millest 376 000 eurot kaetakse järgmise aasta eelarvest.

Teisipäeval toimub valitsuse erakorraline istung, kus esitletakse valitsusele rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide koostöös valminud riigieelarve eelnõud. Heakskiidu järel esitab peaminister selle kolmapäeval koos seletuskirjadega riigikogule.