:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/02/08/512425t1h7e91.jpg)
Eesti lapsi hõlmanud uuringust selgus, et interneti kasutamisega kahaneb ka laste sotsiaalne tundlikkus – stseenid loomapiinamisest häirivad seda internetis korduvalt näinud lapsi aina vähem.
Neti kasutamine kahandab laste sotsiaalset tundlikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise tõsiasja tõi täna toimuva konverentsi «Targalt internetis» tutvustusel välja kolme lapse isa ja IT Kolledži informaatika õppejõud Kalev Pihl. Ta viitas mullu Tartu Ülikoolis valminud uuringule, kus küsitleti 9-16-aastaseid lapsi.
Uuringu tulemused osutasid, et mida noorem on laps, seda rohkem on ta häiritud ebasobiliku materjali nägemisest internetis. Ea tõustes häiritus väheneb.
Pihli sõnul selline sotsiaalse tundlikkuse kahanemine laste ja interneti teema juures üks kõige ebameeldivamaid külgi - lapsi häirib üha vähem see, mis pole tegelikult normaalne.
«Targalt internetis» konverentsi üks peaesinejaid Cathrine Cummings Rahvusvahelisest Kadunud ja Ärakasutatud Laste Keskusest ütles, et selline tõsiasi kinnitab veel kord vajadust laste internetikasutuse teemaga tegeleda. Tema hinnangul on siinkohal võtmetegelasteks lapsevanemad, kelle ülesanne on lapsele häiriva materjaliga kokkupuutumisel selgitusi jagada.
Cummings märkis veel, et emad-isad peaksid oma lastega nende internetis käimisest rääkima ja olema avatud, kui laps ise nende poole pöördub. Samuti hoiatas naine karistamise ja käreduse eest – kui laps on midagi valesti teinud, tuleb tegeleda probleemiga, mitte teda eemale peletada.
Tartu Ülikool tegi laste interneti- ja mobiilikasutuse uuringu selle aasta kevadel rahvusvahelise EUKids Online projekti käigus. 25-st Euroopa riigist vastas küsimustele üle 25 000 lapse vanuses 9-16 aastat.
Uuring
Uuringust ilmnes, et Eesti lapsed kasutavad teiste Euroopa riikidega võrreldes internetti üsna palju, leiavad sealt endale vajalikku eakohast materjali ja oskavad end ka mingil määral netiohtude vastu kaitsta. Samas oli enamik meie lapsi internetis kokku puutunud kiusamisega ning veerand internetti kasutavatest lastest on oma netisõpradega ka silmast silma kohtunud. Lapsevanemad aga ei taha uskuda, et nende laps on netis kiusamise ohver või siis käinud netituttavatega kohtumas (57% uskus kiusamist ja 11% uskus internetisõpradega kohtumist).