/nginx/o/2014/02/11/2813962t1h843d.jpg)
Valitsuse plaan jätkata järskude aktsiisitõusudega 2017. aastal ei ole jätkusuutlik, kuna kiired aktsiisitõusud on juba endaga kaasa toonud piirikaubanduse ja salakaubanduse kasvu ning see võib anda majandusele pikaajalise negatiivse impulsi, mis läheb kallimaks kui planeeritud tulu, teatas Eesti Maksumaksjate Liit.
«2015. aasta Riigikogu valimiste järel pandi uue võimuliidu lubaduste katteks sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 2020. aastani paika järsud alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud ning tõsteti kütuste aktsiisi ja majutusteenuste käibemaksumäära,» selgitas maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis pressiteates.
Sigarettide aktsiisimäär tõuseb praeguse kava järgi aastaks 2020 40%, sellele lisandub kaupluse juurdehindlus ja käibemaks.
Lehis märkis, et tubakatoodete maaletoojad välja toonud, et kaubandusse reaalselt müüdud kogused on terve aasta olnud võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 4% langustrendis. Rahandusministeerium on prognoosinud 2016. aastal tubakatoodete legaalse tarbimise languseks 2,2%.
Ta lisas, et eelmisel aastal langes kange alkoholi müük Konjunktuuriinstituudi andmetel 7% võrreldes 2014. aastaga. Uuringufirma Nielsen andmetel langes 2016. aasta esimese 6 kuuga viina müük täiendavad 9,4% ja suvest alates juba 19%.
«Tänavust alkoholimüügi langust iseloomustavad kange alkoholi müügimahtude vähenemised Eesti lõunapoolsetes maakondades 30–50% ning maapoodide sulgemised Läti-Eesti alkoholi piirikaubanduse tõttu,» väitis liidu juht, lisades, et uuringufirma Nielsen regulaarse salaturu-uuringu kohaselt on tubakatoodete salaturu osakaal 2016. aastal kasvama hakanud.
«See tähendab, et salaturg hakkas kasvama juba enne, kui aktsiisitõusude tulemusena hinnad kasvama hakkasid. Sigarettide salaturg moodustas 2016. aasta teises kvartalis „tühja paki uuringu“ põhjal 15% turust, Narvas on salasigarettide osakaal 30,9%, Haapsalus 20% ja Kuressaares 15% kogu tarbimisest. Kange alkoholi segmendis hindab Konjunktuuriinstituut salaviina osakaalu suuruseks umbes 19% viinaturust,» kirjeldas Lehis olukorda.
Lisaks Valgevene ja Venemaa maksumärgiga sigarettide sissevoolule tuleb tema sõnul arvestada, et ka naaberriigi Läti sigarettide hinnad on ja jäävad Eesti omadele alla. Järgmisel aastal on hinnavahe 7%, 2018. aastal aga juba üle 12%.
«Läti madalam alkoholiaktsiis ja piirikaubanduse soodsad hinnad on kujundanud Läti piiril müüdava soodsa ja enimmüüdava viina hinna ligi 2 eurot (33%) odavamaks kui Eestis. Lätist sisse toodavad suured alkoholikogused on enamasti legaalsed, kuigi küsitlusfirma Norstat augustikuise uuringu kohaselt on tervelt 37% küsitletutest toonud alkoholi teistele isikutele, mis on tegelikult ebaseaduslik. Aktsiisikaupade (alkoholi, tubaka ja kütuse) vastastikune mõju Läti piirikaubanduses on tuntav. Minnes ostma alkoholi, ostetakse kaasa ka sigarette ning tangitakse kütust. Norstati uuring näitas, et 60% Läti piiripoodidest alkoholi ostnud inimestest ostis Lätist ka muid kaupu või tarbis teenuseid. Aktsiise tõstes kinnistatakse suund Läti piirikaubandusele, mille mõjud majandusele on ohtlikud ja pikaajalised.»
MMLi juht märkis, et varem planeeritud 5%-lise aktsiisimäära tõusu asemel on alkoholi aktsiisi kahel korral 15% võrra tõstetud. Samas laekus juba 2015. aastal kange alkoholi aktsiisi 7 miljonit eurot ehk 4,9% vähem kui oli laekunud aasta varem, enne suuri aktsiisitõuse.
«Aktsiisitõusude seadusesse on küll kirjutatud tingimus, et valitsus võtab endale kohustuseks analüüsida aktsiisitõusude mõjusid ning vajadusel kaaluda, milliseid samme astuda, kuid siiani on valitsus aktsiisitõusude negatiivset mõju Eesti majandusele eitanud. Kui suureks peab paisuma salaturg ja kui paljud Läti piiri ääres asuvad Eesti kauplused peavad uksed sulgema, et valitsus olukorda analüüsimisväärseks hindaks? Maksumaksjate liit näeb põhjust aktsiisikiirendusele pidurit tõmmata, et ära hoida ulatuslikumaid kahjusid, mida kasvav varimajandus ja näiliselt korrektne piirikaubandus endaga kaasa toob,» hoiatas Lehis.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja MaksuMaksja ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme. Liidu tegevust finantseeritakse täies ulatuses liikmemaksudest ning kaupade ja teenuste müügist saadud tulust. EML ei küsi ega saa toetusi riigieelarvest või eurofondidest.