Päevatoimetaja:
Sander Silm

Remo Holsmer: toetusi jagavaid asutusi tuleks konsolideerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Karel Reisenbuk
Copy
Remo Holsmer.
Remo Holsmer. Foto: Liis Treimann / Postimees

Valitsuse laual on küpsemas ettevõtlusministri Liisa Oviiri plaan teha KredEx’ist riiklik arengupank. Plaan ise polegi enam tegelikult nii uus, kuid nüüd on võimalus, et idee ka päriselt realiseeruda võib.

Pangaplaani on heaks kiitnud ka väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon, kes on näinud lootust leida sealt endale täiendavaid rahastusvõimalusi, kirjutas Äripäev teisipäeval.

KredExist panga tegemise mõte sai minister Oviiri selgitusel alguse vajadusest rahastamistoodete järele, mida kommertsturg praegu ei pakkuvat – näiteks mikrokrediit ning pikaajaline tööstuslaen, vahendas leht.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmeri sõnul on KredEx’il kindlad ülesanded Eesti ettevõtete välisturgudele laienemisel, garantiide ja käenduste pakkujana ning energiasäästu projektide finantseerijana, mistõttu on need kõik eesmärgistatud tegevused ning riigi huvi ja roll on selgelt defineeritud.

«Usun, et siin pole suurt vaidluskohta. Ma arvan, et erinevad riigi poolt asutatud toetusi vahendavaid (näit. EAS – toim.) ja garantiisid ning laenu andvaid asutusi (näit. KredEx – toim.) tuleks hoopis konsolideerida,» kommenteeris Holsmer. Tema sõnul aitaks see vähendada tegevuste dubleerimist ning oleks oluliselt efektiivsem viis majandada.

Samas möönab komisjoni esimees, et KredEx’i rolli laiendamisel tuleks leida vastus küsimusele, milline on konkreetne turutõrge, mida kõrvaldada soovitakse. Holsmeri arvates on riigi sekkumine põhjendatud vaid juhul, kus erasektor mingitel põhjustel hakkama ei saa. «Pangad on praegusel hetkel raha täis ja hea äriidee kindlasti rahastuseta ei jää. Ega ju riigi poolt rajatud pank ei saa ettevõtteid finantseerida kuidagi pehmematel tingimustel või äririskidele läbi sõrmede vaadates,» selgitas ta.

Rahanduskomisjoni esimehe hinnangul pole panga eesmärk raha šeifis hoida vaid hoopis seda välja laenata. «Kui mingid projektid rahastust ei saa, siis tuleb tõsta omafinantseeringut või äriplaaniga edasi töötada. Täpselt niisamuti on erasektor loonud alternatiivseid ühisrahastusplatvorme, kust on võimalik oma ideele finantseerimist leida,» selgitas Holmser.

Tagasi üles