Viis fakti, mida sa Nutella kohta ei teadnud

Rikkalik šokolaadikreem on paljude lemmik. Foto: Panther Media/Scanpix

Šokolaadi-pähklikreemi Nutellat võib pidada kultustooteks, sest 1964. aastal esmakordselt poelettidele jõudes sai sellest koheselt miljonite maiasmokkade soosik.

Maiust on toodetud üle 50 aasta, kuid siiski on tõenäoliselt veel fakte, mida igaüks selle kohta ei teagi, vahendab Fox.

See põhineb vanal Itaalia retseptil. Nutella kohta võib öelda Gianduja-toode, mis tähendab, et see koosneb šokolaadist, millele on lisatud peeneks purustatud sarapuupähkleid sellises koguses, et sajas grammis tootes on 20-40 grammi pähkleid. Nutella sisaldab endas 70 protsenti sarapuupähklipastat ning 30 protsenti šokolaadi ning see retsept pandi kokku Itaalias, Torinos Napoleoni valitsusajal 19. sajandi algul. Kuna šokolaadi valmistati tol ajal vähe, segasidki šokoladimeistrid seda koos pähklitega hoopis kreemiks kokku. Gianduja nimetus pärineb aga kunagiselt populaarselt marionettnukult.

Tegelikult ei tohiks seda nimetada šokolaadikreemiks. Kuna võie sisaldab rohkelt pähkleid ning väiksemas mahus šokolaadi, siis Itaalia seaduste kohaselt peaks seda nimetama siiski pähklikreemiks, sest toode ei vasta nõutud minimaalsele kakaosisaldusele.

Ferrero kasutab ära veerandi üleilmsetest pähklivarudest. Iga purk Nutellat sisaldab umbes 50 sarapuupähklit, mistõttu kulub tootjal Ferrerol neid rohkelt.

Määriks nagu kommi saiale. Nutella koosneb 70 protsendi ulatuses suhkrust ja rasvast. Kaks lusikatäis Nutellat sisaldab ligikaudu 200 kalorit, 11 grammi rasva ning 21 grammi suhkrut, mistõttu võib seda võrrelda eriti suure šokolaadikommiga. Ferrero seisis paar aastat tagasi silmitsi kohtuhagiga seetõttu, et edastas valereklaami väites, et Nutella on väga toitev.

Üleilmne Nutellapäev. 5. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist Nutellapäeva, kuid kuna see sai esimest korda purki ja poeletile pandud 20. aprillil, võib ka seda päeva magusa ampsuga tähistada.