/nginx/o/2013/09/05/2094827t1he741.jpg)
Autoettevõtete Liit ja Eesti Transporditööliste Ametiühing allkirjastasid kolmeaastase lepingu bussijuhtide töötasu tõstmiseks, ent kui riik seda ülejärgmisel aastal ei doteeri, võib Autoettevõtete Liidu sõnul palgatõus katki jääda.
Autoettevõtted: bussijuhtide palgatõus eeldab riigilt lisaraha saamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2019. aasta lõpuni sõlmitud lepingu järgi tõuseb kõigi Eesti bussijuhtide minimaalne kuupalk esimesel aastal 835 euroni ja tunnipalk 3,50 euroni, järgmisel aastal vastavalt 895 euroni ja 3,75 euroni ning 2019. aastal on miinimumpalga suurus 945 eurot ning tunnipalk 4 eurot.
«Palgakokkuleppe saavutamine on meie jaoks tähtis, sest see tagab ka järgmisel kolmel aastal inimestele tavapärased liikumisvõimalused, et lapsed saaksid kooli, inimesed käia tööl, poes ja arsti juures,» ütles Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori pressiteates. "Ent edasise kindluse säilitamiseks on vaja ka riigieelarves teha ühistranspordi rahastamiseks vajalikud muudatused,» lisas ta.
Sarnaselt varasema perioodiga jäi bussijuhtide põhipuhkuse pikkuseks 35 kalendripäeva aastas, kuigi läbirääkimistel oli kaalumisel variant leida lisaraha puhkuse vähendamisest kokku kahe päeva võrra. Autoettevõtete Liidu presidendi Enn Randmaa sõnul on vedajad järgmise aasta palgatõusuga arvestanud, kuid 2018. aasta miinimumtöötasu 895 eurot eeldab kindlasti riigipoolset sekkumist dotatsioonide tõstmisel.
«Kui alates 2018 riik omapoolse panusega appi ei tule, siis vedajate seisukohast ei mängi palgatõus senistel tingimustel enam välja,» sõnas Randmaa.
Tori hinnangul on 2018. aasta palgatõusuks vaja arvutuste kohaselt dotatsioone tõsta 3,5-4,4 protsenti, 2019. aastaks veelgi samapalju.
«Seaduse järgi peavad kõik liinid välja tulema doteeritud rahaga, kuid maanteeametile esitatud aruannete põhjal on juba täna kõik riigi rahaga sõitjad miinuses ja teenivad tulu mujalt,» ütles Tori. «Seega on kasv kindlasti vajalik, ent kasvuprotsentide vahe sõltub muutustest kütusehindades, mida pole võimalik ette prognoosida.»
Erinevalt eelmise perioodi palgakokkuleppest on uue lepingu järgi miinimumtöötundide arvuks kolm senise kuue asemel, mis loob ettevõtjatele rohkem võimalusi töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks. «Kolm tundi annab paindlikkust juurde ning tekitab olukorra, kus palka makstakse senisest rohkem reaalse töö eest, mitte ootetundide eest,» ütles Randmaa. «Samuti tekib nii juhtidel rohkem motivatsiooni rooli keerata, on tagatud töörahu ja juhtide soov jääda tööle Eestis,» lisas ta.