/nginx/o/2016/09/20/5863213t1h6da1.jpg)
Kuigi euroliidus on lennureisijatele ette nähtud kompensatsioon, jäävad sellest Läti meedia teatel laupäeval hädamaandumise teinud Riia-Zürichi lennu reisijad ilma.
AirBalticu reisijad jäävad arvatavasti kompensatsioonist ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AiBaltic teatas, et laupäevase hädamaandumise korral oli tegu force majuere'iga ehk vääramatu jõuga, vahendab mixnews Läti väljaannet Neatkarīgā Rīta Avīze.
Ka Riia lennujaam on juba teatanud, et neilt pole reisijatel midagi loota. Lennujaama pressiesindaja Elina Prikule viitas Montreali konventsioonile ja europarlamendi regulatsioonile 261/2004, mille kohaselt ei pea lennufirma maksma kompensatsiooni, kui tegu on erakorraliste asjaoludega, mida pole võimalik ära hoida, ka kõiki abinõusid tarvitusele võttes.
Ka on Montreali konventsioonis kirjas, et teatud juhtudel ei pea lennufirma oma kohustusi reisijate ees täitma. Näiteks kui on tegu poliitiliselt ebastabiilse olukorra, erakordsete ilmastikuolude tekkimisega, aga ka ettenägematute asjaolude korral, mis mõjutavad lennuohutust.
Europarlamendi regulatsiooni kohaselt on ettenähtud kindel kord kompensatsiooni maksmiseks, kui lend jäetakse ära, hilineb. Hüvitise summa jääb 250 ja 600 euro vahele. Juhul, kui jätkulendu tuleb pikalt oodata, tuleb reisijale tagada toitlustamine, võimalus kaheks telefonikõneks, ööbimisvõimalus.
Läti eurosaadiku Roberts Zile kinnitusel tuleks antud juhul lähtuda europarlamendi regulatsioonist. Ta viitas aastatetagusele Islandi vulkaani purskamise juhtumile, kus hüvitist maksti, kuigi toona oli tegu vääramatu jõuga.
AirBalticu asepresidendi Janis Vangasi sõnul vaatab firma reisijate pretensioonid individuaalselt läbi. Kuid lennufirma ei räägi hüvitise maksmisest, vaid «täiendavast abist».