Saksamaa: Euroopa Keskpank peab kruvid kinni keerama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa keskpanga (Bundesbank) president ütles, et Euroopa Keskpank (EKP) ei tohi lasta lõpmatuseni kesta madalatel intressimääradel ning lõdval rahapoliitikal.
«Mitte mingil juhul ei saa intressimäärad jääda nii madalale tasemele nagu praegu kauemaks, kui on absoluutselt vajalik hinnastabiilsuse jaoks,» sõnas Saksamaa keskpanga president Jens Weidmann esmaspäeval Süddeutsche Zeitungile. «Mida kauem kehtivad madalad intressimäärad, seda suuremaks muutub ülilõdva rahapoliitika risk,» lisas ta.
EKP põhiline refinantseerimismäär on püsinud 2016. aasta algusest nulli protsendi peal, samas kui keskpanga hoiuseintress on negatiivne – mis tähendab, et pangad peavad EKP-le peale maksma, kui soovivad seal oma raha hoida.
Euroopa Keskpanga poolt kommertspankadele pakutavad odavad laenud ning rahatrükipoliitika (riikide ja ettevõtete võlakirjade ostuprogramm – toim) koosmõjus madalate intressimääradega peaks alandama laenukulusid ettevõtetele ning majapidamistele, mis peaks omakorda stimuleerima majanduskasvu. Tugevam kasv kergitaks ka hindu, mis tõstaks inflatsiooni lähemale EKP eesmärgile, et inflatsioon võiks olla veidi vähem kui kaks protsenti.
Ent samal ajal kui EKP juhtkond on langetanud intressimäärasid ning suurendanud võlakirjade ostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus, on majanduskasv 19 liikmesriigiga eurotsoonis jäänud kiduraks.
Septembri algul toimunud nõukogu istungil tõstis EKP veidi enda majandusprognoosi, kuid samas kärpis ootusi aastatele 2017 ja 2018. Tänavu peaks euroala majandus keskpanga hinnangul kasvama 1,7 protsenti.
Samal ajal sageneb järjest enam pangandussektori kriitika EKP rahapoliitika suhtes, sest madalad intressimäärad mõjuvad negatiivselt kommertspankade kasumitele.
Bundesbanki juht Weidmann leidis aga, et hirmul, nagu peataks EKP rahapoliitika karmistamine praeguse vähesegi majanduskasvu, pole mingit alust. «Üksikute finantsinstitutsioonide või riigieelarvete probleemid ei tohiks meid tagasi hoida rahapoliitika normaliseerimisest niipea, kui see osutub vajalikuks,» lausus ta.
Mõned euroala riigid, nagu näiteks Itaalia ja Saksamaa, on madalatest intressimääradest kasu saanud, sest see on neil võimaldanud refinantseerida oma riigivõlga. Weidmann märkis, et see on näide, kuidas madalad intressid mõjuvad riikide eelarvedistsipliinile.
«Võlakoorem muutub uuesti probleemiks, kui intressimäärad hakkavad tõusma,» ütles Weidmann.
Saksamaa keskpanga president on varem olnud kriitiline Euroopa Komisjoni augustikuise otsuse suhtes mitte karistada Hispaaniat ja Portugali Euroopa Liidu eelarvedefitsiidi reeglite rikkumise eest.