Ka loomingulisuse eest võib lisatasu maksta

Fontese analüütik Ilmar Põhjala Foto: Fontes

Personaliotsigufirma Fontes analüütiku Ilmar Põhjala sõnul ergutab läbimõeldud tulemuspalk ka töötajate loovust ning pelgalt sellepärast, et midagi on esmapilgul raske mõõta, ei pea tulemustasudest veel loobuma.

«Ma ei näe kahju ettevõtte strateegiat toetavas terviklikus ja läbimõeldud tasusüsteemis, mis muuhulgas võib sisaldada ka rahalist tulemuspalka. Millegipärast eeldatakse, et tulemuspalka on võimalik maksta ainult müügi- ja tükitööd tegevatele inimestele. Piisava fantaasia korral on võimalik leida kindlasti ka viis, kuidas ergutada ja premeerida töötajate loovust või mõnda muud esmapilgul raskesti mõõdetavat omadust,» on Põhjala kindel.

Oht ei seisne Põhjala sõnul mitte tulemuspalgas vaid selles, mille alusel töötaja tulemuspalka saab. Näiteks ettevõte, kes maksab oma müügitöötajatele tasu käibe pealt. «Kõige suurema läbimüügiga töötaja, kes siis saab ka kõige rohkem tulemustasu, võib tegelikkuses hoopis kahju tuua, kuna ta on saavutanud suure müüginumbri tänu pidevatele hinnaalandustele ja toodete alla omahinna müümisele,» tõi Põhjala näite.

Töötaja soov ülesandeid täita väheneb Põhjala kinnitusel üldjuhul siis, kui ta arvab, et tema panust ei väärtustata piisavalt, või kui keegi teine saab tema arvates ettevõttes ebaõiglaselt suurt tasu. Kui tulemustasude süsteem on inimeste jaoks segane ja halvasti lahti seletatud, siis võivad tekkida konfliktid. Oluline on, et kogu töötajaskond saaks aru kuidas ja mille eest tulemustasusid makstakse.

«Kui on vaja töötajaid ergutada või motiveerida tegema midagi paremini ja tulemuslikumalt, siis tulemustasu on selle saavutamiseks üks vahendeid. Julgeks aga siiski öelda, et keeruline ja mitte läbi mõeldud tulemustasude süsteem toob üldjuhul kasu asemel kahju. Vahest võib hea sõna koosolekul või pärast pingelist kuid edukat töönädalat antud puhkepäev olla palju paremateks motivaatoriteks?» lisas ta.