Masu suurendas välistööjõu palkamisega seotud rikkumiste riski

Foto: Toomas Huik

Sisekaitseakadeemia Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti uuringu kohaselt suurenes majanduskriisi ajal Eestis oht, et ettevõtjad üritavad vältida töötukassa loa taotlemist välistööjõu palkamisel.

Majandusliku tegevuse eesmärgil väljastatud elamislubade ehk töölubade arv kasvas majanduskriisi ajal Eestis 14,8 protsenti.

«Kui Euroopa Liitu saabub Aasiast ning Aafrikast peamiselt lihttöölisi, siis Eestisse on välisriikidest tööle tulnud pigem tippspetsialiste ja oskustööliseid. Samas teevad muret märgid, mis annavad alust arvata, et Eestis on tööandjad üritanud välisriikide kodanikke tööle võttes kasutada mõningaid ebaausaid võtteid,» ütles Euroopa Rändevõrgustiku kontaktpunkti juht ja sisekaitseakadeemia nõunik Kert Valdaru.

Töötamiseks väljastatud tähtajaliste elamislubade arv Eestis on alates 2005. aastast järk-järgult kasvanud. Kõige märkimisväärsemalt on kasvanud elamislubade väljastamine nendele ametikohtadele, kus ei nõuta välismaalastele Eesti keskmise palgaga seotud töötasu maksmist (nt ettevõtte juhtorgani liige või Eestisse tööle lähetatud).

Uuringu kohaselt on järsust kasvust tulenevalt võimalik, et tööandjad püüavad vältida palgakriteeriumi kohase töötasu maksmist ning töötukassa loa taotlemist. Töötukassa loa taotlemata jätmise puhul võib tekkida aga olukord, kus ettevõte palkab välisriigist tööle inimese ka siis, kui Eestis on ametikoha täitmiseks sobilikke tööd otsivaid inimesi olemas.

Majanduskriisi ajal langes töölubade väljastamise arv enim Hispaanias (76,8 protsenti), Lätis (67,2) ja Tšehhis (73,8) ning nendes riikides võeti kasutusele ka piiravad meetmed. Näiteks Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Ungaris vähendati välistööjõu piirarvu, Tšehhis loodi tagasipöördumise programm töötuks jäänud välismaalastega. Eestis ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides ei tehtud muudatusi kaitsmaks riigisisest tööturgu välistööjõu eest.