Kuidas EL Apple'i kätte sai

Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager. Foto: AFP/SCANPIX

Euroopa Komisjoni otsus määrata Apple'ile 13 miljardi euro suurune hiigeltrahv on selge märk sügavalt poliitilisest komisjonist, kirjutab väljaanne Politico.

Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikul Margrethe Vestageril on oma kolleegide täielik usaldus. See usaldus läheb suisa nii kaugele, et kui Vestager küsis teistelt komisjoni liikmetelt kooskõlastust oma otsusele määrata Apple'ile Iirimaal tasumata maksude eest 13 miljardit eurot trahvi, ei esitanud peaaegu ükski volinik ühtegi küsimust.

Vaikis ka Phil Hogan, Iirimaalt pärit põllumajandusvolinik, kelle riik oli Vestageri uurimise keskmes.

Kuigi arvati, et Vestager veetis augustikuu – tavaline aeg, mil ELi töötajad puhkavad – oma kodumaa Taani rannikul, lugedes raamatuid, käies jooksmas ning veetes aega oma lastega, valmistus ta tegelikult söakaks poliit- ja meediatormiks.

Politico kirjutab, et üheainsa otsusega langes Vestagerile kogu maailma tähelepanu, sest ta tegi lõpu ühe Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kaua kestnud ärimudelile, ärritas globaalse haardega tehnoloogiafirmat ning tekitas diplomaatilise intsidendi ELi peamise liitlase USAga.

Konkurentsivolinik polnud ainult selle otsuse kohtunik ja täideviija, vaid ta osutus selle teatavaks tegemise järel ka telestaariks.

Allikate väitel ei olnud aga Vestageri sihtmärgiks mitte Apple, vaid ikkagi Iirimaa valitsus. Ta lihtsalt otsis juhtumit, mille päevavalgele toomine lõpetaks maksude vältimise kultuuri ELis. Maailma suurim ettevõte sai selle käigus vaid juhuslikult pihta.

Täispikkuses lugu Vestageri otsuse telgitagustest saab lugeda siit.