Soome ajakirjade kirjastused leidsid Norrast maksude vältimise võimaluse

Soomlased peavad arvestama, et suurem osa ajakirju, mis nad on harjunud kodumaal ostma, trükitakse tegelikult Norras. Foto: Juha Tuomi/Lehtikuva

Käibemaksu võrra kokku hoida soovivad Soome ajakirjade kirjastused on viinud oma tegevuse Norra, kust nad siis nüüd saadavad oma trükiseid kodumaistele lugejatele. 

Kirjastused ise põhjendavad seda sammu sooviga säilitada töökohti Soomes, mis pärast viimaseid maksumuudatusi ja langevate käibenumbritega on nüüd löögi alla sattunud, vahendab Yle. Soome ajakirjade kirjastajad on hakanud laiaulatuslikult kasutama oma trükkiprotsesside viimist Norra, kuna see aitab neil vältida Soomes käibemaksu maksmist.

Kuni 2011. aastani olid ajakirjad Soomes käibemaksust vabastatud, kuid tänase eurovoliniku Jyrki Kataineni toona juhitud valitsus otsustas ka neid maksustama hakata, et riigieelarvesse raha juurde saada. Algset üheksaprotsendilist maksu tõsteti 2012. aastal kümne protsendi peale. 

Kuigi ajakirjade käibemaksumäär väga kõrge ei olnud - arvestades, et muidu kehtib Soomes 24-protsendiline käibemaks -, ei saanud see kirjastuste jaoks halvemal ajal tulla, kuna lugejate numbrid muudkui langevad ja selle koos ka müügitulu numbrid.

Ettevõtted hakkasid kohe ka astuma samme, mis aitaks neil oma olukorda parandada ja taipasid üsna kiiresti, mis aitaks neil maksu maksmisest üldse kõrvale hiilida. Kirjastuse A-Lehdet juht Juha Blomster tunnistas, et ka tema ettevõte on seda eelist kasutama hakanud, kuna see aitab Soomes asuvaid töökohti säästa.

«Meie esimene vastutus tööandjana on säilitada töökohad, mis meil on Soomes,» lausus Blomster. Ta lisas, et see on ka põhjus, miks ta saab rahuliku südamega endale hommikul peeglist otsa vaadata ning ei muudaks oma otsust.

Põhjus, miks kirjastused ei pea Soome riigile sellisel juhul käibemaksu maksma, seisneb selles, et Norra jääb väljaspoole euroliidu poolt maksutatavat ala. Näiteks 2013. aastal maksid ajakirjade kirjastused Soome riigile käibemaksu 31 miljoni euro väärtuses. 2014. aastal langes kirjastustelt käibemaksuna langenud tulu kolme miljoni euroni. Samas 2015. aastal tõusis see summa 15 miljoni euroni.

Ajal, mille käibemaksu kehtestamist ajakirjadele plaaniti, juhtis parlamendi rahanduskomisjoni Kimmo Sasi. Tema sõnul on selline olukord tekkinud seetõttu, et toonased rahandus- ja majandusministrid tegid vea.

«Tollaste läbirääkimiste ajal usuti, et meediaäri läheb hästi,» rääkis Sasi. «Tuleb aga tunnistada, et selle hinnanguga pandi mööda,» lisas ta. Sasi kirjeldas, et tegelikult oli juba tollal näha märke sellest, et konkurents ajakirjade turul läheb järjest tihedamaks ja lugejanumbrid liiguvad allapoole. 

Küll aga nentis Sasi, et kuigi Norra skeem võib olla seaduslikkus mõttes legaalne, ei ole seekindlasti moraalselt aktsepteeritav.