Aivar Sõerd: pensionifondidega oleks pidanud tegelema eile mitte täna

Aivar Sõerd. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme ning endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul oleks pidanud riik pensioniteemaga tegelema juba tunduvalt varem ning leiab, et sellega on ilmselgelt hiljaks jäädud.

Sotsiaalkaisteministri Margus Tsahkna avaldus, et tema ei näe erilist mõtet pensioni teise sambasse panustada, jääb Sõerdile arusaamatuks. «Ministri kurtmine jääb mulle arusaamatuks. Tsahkna peaks pöörduma oma muredega Sven Sesteri poole, sest sellesse valdkonda sekkumine on ju täielikult tema rahandusministrist erakonnakaaslase pädevuses,» kommenteeris Sõerd.

Samas tõdeb rahanduskomisjoni liige, et teise sambaga on probleeme tegelikult palju. Näiteks on konkurents fondide vahel oluliselt vähenenud. «Veel kaks aastat tagasi oli fondivalitsejaid kuus, praegu on neid järele jäänud neli, mis kõik on Skandinaavia kontsernid,» selgitas Sõerd. See aga omakorda tähendab seda, et sinna kogunev ressurss voolab Eestist välja. Tema selgitusel on kõigest alla 10 protsendi pensionifondide investeeringutest investeeritud Eesti aktsiatesse või võlakirjadesse.

Kui veel kaks aastat tagasi oli fondide maht 1,8 miljardit eurot, siis praegu on see ligi 3 miljardit. Sõerdi selgitusel ongi praegune turuolukord selline, et investeerimisfondide turu põhiosa hõlmavadki pea 80 protsendi ulatuses pensionifondid ning nende maht kasvab väga kiiresti.

Sõerdi arvates oleks pidanud nii tähtsa teemaga nagu pension tegelema juba palju varem. «Nüüd hakkab ministeerium alles midagi kavandama, aga see kõik oleks pidanud olema eile, mitte nii, et nüüd alles kavandatakse. On selge, et olukorda sekkumine pole olnud prioriteet ning see on probleem,» selgitas Sõerd.

2015. aastal jõustus seadusemuudatus, mis nüüd lubab pensionifondidel investeerida natukene vabamalt – näiteks börsil noteerimata aktsiatesse ja kinnisvarasse, kuid komisjoni liikme sõnul jäi see leevendus ikkagi üsna tagasihoidlikuks.

Sõerdi hinnangul tuleks teha süsteem praegusest palju paindlikumaks. Näiteks tuleks anda inimestele, tulevastele pensionäridele võimalus investeerida lisaks kohustuslikele pensionifondidele ka enda poolt valitud investeerimisfondidesse. «Kasvõi mingi osa, et inimesed ei peaks kohustuslikus korras hoidma või investeerima nende nelja fondivalitseja kaudu vaid saaks valida omal käel enda poolt valitud investeerimisfonde,» selgitas ta.

Üheks radikaalsemaks võimaluseks peab Sõerd anda inimestele võimalus investeerida üldse ilma igasuguste fondide vahenduseta kas siis otse võlakirjaturule või aktsiatesse. «Või kui puuduvad teadmised finantsturgudest, siis on ju võimalus teha investeeringuid sertifitseeritud varahaldurite kaudu, sest sellised erialad on ju täiesti olemas,» rääkis ta.

Tema sõnul on seda mujal maailmas ka praktikas rakendatud ning see aitaks raha ka Eestis hoida. Sõerdi selgitusel on üldine reegel, et investor investeerib nendele turgudele, mida ta kõige paremini tunneb ning kui meie fondihaldurid kuuluvad Skandinaavia kontsernidele, siis investeering lähebki nende koduturule. Eelpool nimetatud iseseisev pensionivara investeerimine aga tooks investeeringud Eestisse.

Sõerdi hinnangul on positiivne, et midagi ikkagi tehtud on, aga nendib, et need muudatused on kõik võtnud lihtsalt liiga kaua aega. «Siin natukene ikkagi muutub, aga ega see finantsturgude olukord ei ole tegelikult ka väga soodne, et tootlused kohe kiiresti kasvama hakkaksid, sest pole lihtsalt eriti võimalusi, kuhu pensionifondid Eesti finantsturul investeerida saaksid,» leidis Sõerd.