Oviir tegi valitsusele ettepaneku langetada suurtarbijate elektriaktsiisi määr miinimumini

Ettevõtlusminister Liisa Oviir Foto: Liis Treimann

Ettevõtlusminister Liisa Oviir on saatnud valitsuskabinetile ettepaneku vähendada mahuka elektritarbimisega ettevõtete elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu EL-i lubatud miinimumini, mis vähendab nende energiakulusid keskmiselt 12 euro võrra megavatt-tunni kohta.

Selleks tuleks täiendavale elektrienergia tarbimismahule üle 30 gigavatt-tunni aastas kehtestada elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu Euroopa Liidu regulatsioonides lubatud miinimummäärad, kirjutab Oviir valitsusele esitatud ettepanekutes. See tähendab, et 30 gigavatt-tunni ulatuses maksab ettevõtja aktsiisi ja taastuvenergia tasu seni kehtinud regulatsiooni alusel ja üle 30 gigavatt-tunni tarbitud elektrienergia maksustatakse aktsiisi ja taastuvenergia tasude lubatud miinimummääraga.

Antud soodustus aitaks tuua Eestisse täiendavaid uusi investeeringuid, eelkõige projektidesse, kus lisandväärtuse loomine ühe töötaja kohta ületab oluliselt sektori ja Eesti keskmist, märgib Oviir, lisades, et energiamahukate ettevõtete otsuse tegemisel on peamiseks kaalukohaks elektrienergia lõpphind, mis ei ole võrreldes teiste piirkonnas olevate riikidega konkurentsivõimeline.

«Eesti on hetkel konkurentsivõimeline väga kitsas ettevõtte kulustruktuuri vahemikus. Tööjõumahuka tööstuse puhul on lähinaabritest parem valik Poola või Leedu, energiamahuka tööstuse puhul Põhjamaad.»

Elektrienergia lõpphind koosneb elektrienergia enda hinnast, võrguteenuse hinnast, elektriaktsiisist ja taastuvenergia tasust. Kuna Eestis on avatud elektriturg, kus hinnad on juba langenud ja võrguteenuste hind sõltub võrguettevõtte hinnakirjast, on valitsusel võimalik elektrihinda suurtarbijale mõjutada esiteks võrguteenuse kulu osa loobumisega ning teiseks elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu vähendamisega.

Alandades EL-i miinimummäärade kohaselt 2018. aastast elektriaktsiisi määra 85 protsendi võrra, väheneks riigi maksutulu aastas 2,97 miljoni euro võrra. Taastuvenergiatasu samaväärne vähenemine 30 gigavatt-tundi aasta tarbimist ületavale osale tähendaks 7,4 miljoni euro ulatuses aastaste tasude suurendamist teiste tarbijate jaoks, kui puudub selleks kompensatsioonimehhanism.

Ka võrguteenuse hinnastamispõhimõtete muutmine tähendaks automaatselt, et suurtarbijatele tehtud soodustuse kulu kandub üle teistele turuosalistele juhul. Samas saab ettevõtja teatud tingimustel võrguteenusest loobuda, sõlmides elektrienergia tootjaga otseliini lepingu. Selline lähenemine võimaldab tekitada konkurentsieelise läbi väheneva võrguteenuse hinna, märgib Oviir.

Otseliini rajamise lubamise puhul oleks Oviiri sõnul tegemist iga olukorra individuaalse analüüsimisega. Kui analüüsi käigus selgub, et otseliini rajamine panustab elektrienergia tarbimise mahu kasvu, panustab täiendavatesse töökohtadesse ja maksulaekumisse ega too kaasa teiste tarbijate võrguteenuse hinna kasvu, võib otseliini rajamisega nõus olla.

Oviir toob välja ka 10 ettevõtmist, mis on liigkõrgete hindade tõttu jätnud Eestisse investeerimisotsuse tegemata, millest kolme jaoks muutuks Eesti peale vastavate muudatuste tegemist soodsaima kulubaasiga riigiks. Näiteks see tähendaks Eestile täiendavat tööjõumaksu 7,1 miljonit eurot aastas. Peale selle tuleks riiki 500 uut töökohta ning 338,5 miljonit eurot investeeringuid, elektritarbimist lisanduks 469 gigavatt-tunni ulatuses lisanduks elektritarbimist ja vähendatud määraga aktsisii 561 800 eurot.

Ettepanekute eesmärgiks on uued täiendavad investeeringud nii Eesti turule potentsiaalselt sisenevatelt uutelt ettevõtjatelt kui ka siin juba tegutsevatelt ettevõtjatelt. Lisaks suureneb praegu turul tegutsevate ettevõtete toodangu konkurentsivõime eksportturgudel.

Haavapuitmassitootja ning Eesti suuremaid elektritarbijaid Estonian Cell tegi mullu oktoobris MKM-ile pöördumise, milles soovis, et riik kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae.