Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui on järgitud valitsuse määrusega kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Leidub aga hulk erandeid, millistel puhkudel pole rasedal töötamine lubatud.
Tasub teada: millised töökorralduse reeglid kehtivad rasedale (1)
Tööinspektsioon toob näiteid, millistes tingimustes ja milliste ohutegurite korral peaks rase ettevaatlik olema. Vajadusel peab tööandjale kindlasti selgeks tegema, kui mõni tööülesanne pole riski väärt või kui rase tunneb, et talle tehakse ülekohut.
Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud:
- punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;
- toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;
- kõrge õhurõhu tingimustes;
- plii või selle ühendiga;
- allmaatööl.
Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta:
- füüsikalised ohutegurid (põrutused, vibratsioon, müra, kahjustav kiirgus, pidev kõrge ja madal õhutemperatuur);
- keemilised ohutegurid (ohtlikud kemikaalid);
- füsioloogilised ohutegurid (raskuste käsitsi teisaldamine, füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo ja muud sarnased tegurid);
- psühholoogilised ohutegurid (vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö, töötamine üksi, monotoonne töö).
Raseda tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatakse järgmisi abinõusid:
- töötingimuste kergendamine;
- tööajakorralduse muutmine, sealhulgas tööpäeva lühendamine, sobiva puhkepausi võimaldamine, päevasele tööle üleviimine;
- tööülesannete muutmine või muu abinõu.
Kui raseda töötingimused ei vasta nõuetele, väljastab arst või ämmaemand tõendi tööandjale, milles on kirjeldatud terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta.
Kui tööandjal on töötajale kergemat tööd anda, siis annab ta käskkirja või korralduse töötaja ajutiselt teisele tööle üleviimiseks.
Haigekassa maksab kergemale tööle üleviimise korral haigushüvitist ühe kalendripäeva eest määras, mille võrra inimese palk uuel tööl ühe kalendripäeva kohta on väiksem eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust (tulu arvutatakse maksu- ja tolliameti andmete alusel).
Kui tööandjal ei ole töötajale kergemat tööd anda, siis võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele töövabastuse teisest päevast haigushüvitist 70 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult.
Arst või ämmaemand väljastab inimesele iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe, kuhu tööst vabastamise põhjuseks on märgitud «terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale». Rasedal on õigus saada antud põhjusega lehte kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni.