/nginx/o/2016/08/18/5731865t1h6d32.jpg)
äesoleva aasta teraviljasaak jääb kevadise pika põuaperioodi ja augustikuu esimese poole vihmaperioodi tõttu eelmise aasta tulemusele 50-60 protsenti alla.
Tänavune viljasaak tõotab tulla poole väiksem kui mullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saak on katastroof," ütles Copenhagen Merchants viljamaakler Indrek Aigro BNS-ile. «Kui optimistid loodavad, et saak langeb 35 protsenti, siis pessimistid kardavad 50-protsendilist langust. Sellist aastat ei mäletagi,v lisas Aigro.
Viljamaakleri sõnul rikkus tänavuse saagi eelkõige augusti esimese poole vihmasadu, mil tulid alla kahe kuu sademed. «See on kõige aktiivsem koristusperiood ja see rikkus vilja kvaliteedi, osadele põldudele ei saanud ligi ja vili muutus kasutuskõlbmatuks,» märkis ta.
Lisaks tegi suviviljade saagikusele korvamatu kahju hiliskevadine põuaperiood, mistõttu idanemine oli väga halb ja see, mis idanema läks, ei saanud piisavalt niiskust, märkis Aigro, lisades, et kõige enam kannatas nisu, mis on põhiline ja kõige suurem põllukultuur.
Eesti suurima põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets rääkis BNS-ile, et tänavune saak tuleb tõepoolest «väga kesine». Sarnaselt Aigrole tõi ta põhjustena välja kevadise põuaperioodi, augustikuu vihmad, aga ka veebruari alguse sademed.
«Vilja toidukvaliteeti on keeruline saada ja tera on peenike. Ma ei mäleta, et kunagi odra mahukaaluga oleks probleeme olnud, et seda ära müüa, aga sel aastal on see väga suur probleem,» märkis Läänemets, lisades, et sel aastal võib oodata isegi kuni 60 protsenti väiksemat saagikust kui mullu.
Samas tõid nii Aigro kui Läänemets välja, et eelmine aasta koristati Eestis rekordkogus vilja, mistõttu on võrdlusbaas väga kõrge. «Kolm viimast aastat on meid veidi ära hellitanud, mis on olnud väga hea saagiga aastad,» lisas Läänemets.
Kevili nõukogu esimees rääkis ka seda, et kui varem olid raskes seisus seakasvatajad ja piimatootjad, siis tänavu on kehvas seisus ka viljakasvatajad. Ka Kevili, mis ostab Eesti põllumeestelt vilja kokku, pole tänavu kogunud seda viljakogust, mida alguses prognoositi.
2015. aastal koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas 1,5 miljoni tonni piiri, selgub statistikaameti andmetest. Hea saagikus toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu, mis ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.