Kinnisvarabüroo: augustikuine ostubuum väikelinnades oli ajutine

Augustis tegi nii juulikuu kui aastataguse ajaga võrreldes kokkuvõttes suurima tõusu Pärnu kinnisvaraturg, kus käib ka hoogne arendustegevus. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Kui Pindi Kinnisvara raporteeris kuu alul oma augustikuu kinnisvaratulu ülevaates, et Eesti väikelinnad on korteritest tühjaks ostetud, siis Uus Maa Kinnisvarabüroo ei näe, et tehingute kõrg arv seal võiks lähiajal jätkuda. Pigem oli tegemist ühekordse turulainetusega.

«Puhkusteperioodist väljatulek tähendab ka seda, et osalt suvel tehtud otsused said augustis ühekorraga vormistatud, mille tulemusel näiteks väikelinnades näeme päris suuri tehingutearvu kasve,» põhjendas Uus Maa Kinnisvarabüroo kõrgeid augustikuiseid tehingute arve väikelinnades.

Nimelt sai augustikuus näha juba, kuidas kinnisvaraturg seadis end sügise laienel, kui tavaliselt kinnisvaratehingute arv võrreldes kevadise perioodiga hoogustub. «Samas pole oodata, et kasv edaspidi jätkuks kui trend, pigem näeme tehinguaktiivsuses «lainetust» – aeg-ajalt üles ja siis jälle alla,» selgitas kinnisvarabüroo.

• Loe lähemalt: Väikelinnad on korteritest praktiliselt tühjaks ostetud

Maa-ameti andmetel toimus augustis kogu Eestis 4202 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 11,8 protsenti juulist enam. Samas võrreldes mulluse augustiga kerkis sõlmitud tehingute arv aga 15,8 protsenti.

Võrreldes aastataguse ajaga võis suurimat kinnisvaratehingute arvu kasvu täheldada Pärnus. Maa-ameti andmeil leidis aset 126 ostu-müügitehingut, mis on juulikuust 43,2 protsenti enam, samas mulluse augustiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus suisa 77,5 protsenti.

Ka Viljandi kinnisvaraturg tegi augustis tugeva tõusu. Samas mitte rekordi. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus 41 ostu-müügitehingut, mis on juulist 70,8 protsenti enam. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus aga 2,5 protsenti. 

Uusarenduste mõjul oli aktiivne ka Tallinna kinnisvaraturg. Maa-ameti andmetel leidis aset 1223 ostu-müügitehingut, mis on juulist 12,1 protsenti enam. Aastataguse ajaga võrrelduna kerkis tehinguaktiivsus 22,5 protsenti. Tehingute arv kasvas nii juuli kui aastataguse ajaga võrreldes ka Tartus, Haapsalus ja Kuressaares.

Nii hästi samas ei läinud aga näiteks Rakvere kinnisvaraturul, kus vastupidiselt paljudele teistele suurematele keskustele augustis hoog aeglustus. Maa-ameti andmetel toimus 31 ostu-müügitehingut, mis on juulist 11,4 protsenti vähem. Samas aastaga tõusis tehinguaktiivsus siiski 24 protsenti.

Nigelaimad tulemused võrreldes mullusega olid aga Ida-Virumaa kinnisvaraturul, kus aastaga langes tehingute hulk 8,4 protsenti. Maa-ameti andmetel kasvas aga tehinguaktiivsus 6,8 protsenti ehk 284-le müügitehingule kuus.