Talle meenub vaid üks kord, kui tööd saadi pakkuda üle 60-aastasele meesterahvale, kuid sel puhul oli tööotsija ise väga hakkaja ja energiline ning tuli füüsilise tööga toime, kasuks tuli talle ka positiivne suhtumine.
Vanemaaealistel on raske tööd leida kohati ka tööandjate suhtumise tõttu, kuna nad on skeptilised, kas eakad on sama võimekad kui nooremad kandidaadid ja kas neil jagub veel energiat, sest pensioniiga hakkab lähenema. «Suur küsimus tööandjate jaoks on ka see, et kas vanemad inimesed on sama hästi kursis uute trendide ja suundadega vastavas valdkonnas, kas nad kohanevad piisavalt kiiresti muutustega ning suudavad vajadusel omandada uusi oskusi (uued tarkvarad, ajas muutuvad tööülesanded jm),» loetles Adelbert.
Adelbert nentis, et vanemad inimesed üldiselt ei tule otse värbamisagentuuri jutule, kuna see teenus on Eesti turul alles kümmekond aastat olnud ja esimene koht, kuhu pöörduda, on neile ennekõike töötukassa.
«Nii palju kui oleme tööotsijatega vestelnud, siis kahjuks pole ma kordagi kuulnud, et kellelgi oleks töötukassast abi olnud töö leidmisel. Saadakse koolitusi teatud oskuste täiendamiseks, kuid mitte praktilist abi töö otsimisel ja kandideerimisel. Asjalikud vanemaealised hakkavad teinekord tegema oma äri, teised liiguvad teenindussektorisse,» rääkis ta.
Samas on teine lugu tippspetsialistidega, kes on hästi kursis värbamisteenusega ja sageli neid ise üles otsivad - need on peamiselt vanemaealised juhid Eestist ja välismaalt. Vaatamata nende meeletule kompetentsile ja kogemusele tunnistavad nad, et vanus tuleb takistuseks. Värbajad rääkisid hiljutisest kogemusest 60+ vanuses müügijuhiga Prantsusmaalt, kes selgitas, miks ta tervelt aasta aega endale uut väljundit otsib pärast viimasel tööl lõpetamist. Nimelt ütles ta, et ei ole Prantsusmaal leidnud ettevõtet, kes ta tööle võtaks, sest ta on liiga vana.