Majanduskasv aeglustub, aga muidu on kõik hästi

Analüütik Madis Aben (vasakult), fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ja rahandusminister Sven Sester. Foto: Sander Ilvest

Eile avalikustatud majandusprognoosis alandas rahandusministeerium küll majanduskasvu prognoosi juba kaheksandat korda järjest, ent muidu on minister Sven Sesteri sõnul kõik hästi. Palgad kasvavad, hinnatõus taastub, eelarve on vähemalt struktuurses tasakaalus, maksukoormus kahaneb. Ühesõnaga, selle aasta eelarve on oodatust paremas seisus.

Kui palgakasv jäi tänavu suurusjärku kuus kuni seitse protsenti, siis järgneval aastal ennustatakse kasvuks 5,5 protsenti ja nii näikse see jätkuvat ka järgnevatel aastatel. Uudist tervitavad küll töövõtjad, kuid majandusele tervikuna ei pruugi see nii hästi mõjuda.

«Selle aeglustumise taustal tuleb nentida, et palgakasv on tegelikkuses tunduvalt kiirem, kui varasematel perioodidel eeldati, ja see tekitab kindlasti küsimusi ettevõtetele, kes on sunnitud oma kasumi arvel palku tõstma,» rääkis Sester eile pressikonverentsil. «See tähendab, et investeeringud vähenevad ja kui investeeringud vähenevad, korreleeruvad need omakorda majanduskasvuga.»

Suuri muutusi ennustab rahandusministeerium ka hindades. Pärast kolm aastat kestnud deflatsiooni prognoosib ministeerium järgmiseks aastaks hindade hüppelist tõusu. Selle aasta tarbijahinnaindeks on ministeeriumi hinnangul küll veel tagasihoidlik 0,2 protsenti, kuid järgmisel aastal kerkib see keskmiselt 2,7 protsendile. Eelseisvaks aastavahetuseks ennustab ministeerium juba tervelt kaheprotsendilist hinnatõusu. Kui prognoos õigeks osutub, võib see meie elanikele üsna ehmatavalt mõjuda. Viimati oli Eestis enam kui kaheprotsendiline hinnatõus kolm aastat tagasi.

Ehkki mitmesugused huvigrupid on ennustanud maksulaekumiste märkimisväärset vähenemist, on rahandusministeeriumi sõnul laekumised väga head.

«Eelarve on oodatust oluliselt paremas seisus. Ühelt poolt maksulaekumiste parema tasemega,» selgitas minister. Teise põhjusena mainis ta investeeringute vähenemist. «Kui investeeringuid lükatakse edasi, siis lähevad kulutused ühelt poolt tulevikku, aga teiselt poolt, mida kiiremini tehakse planeeritud investeeringud, seda kiiremini aitab see kaasa majanduskasvule,» lisas ta. 

Ministri sõnul maksukoormus kahaneb. «Me oleme viimastel aastatel teinud suure sammu edasi selle nimel, et maksukoormus tõuseks. Jah, te kuulsite õigesti, et maksukoormus tõuseks,» ütles Sester. «Maksuamet on teinud head tööd ning tänu maksude paremale laekumisele on maksukoormus sisemajanduse kogutoodangu kohta tõusnud.»

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et lähiaastatel ei kahane maksukoormus väiksemaks 34,6 protsendist, aga veel paar aastat tagasi, aastatel 2013–2014 oli maksukoormus 32,6 protsenti SKTst. Tema sõnul läheneb meie maksukoormus läbi aegade kõrgeimale tasemele. 

«Uus reaalsus on kaks protsendipunkti kõrgem maksukoormus,» ütles Sõerd. «Ka teised riigid, meie konkurendid, võitlevad paremate maksulaekumiste nimel,» lisas ta ja avaldas kahtlust, kas meie maksukoormus mitte meie konkurentsivõimele halvasti ei mõju.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul ei ole maksulaekumiste suhe SKTsse tegelikult kõige parem konkurentsivõime näitaja. «Maksukoormus pole viimastel aastatel sõltunud mitte maksumääradest, vaid sellest, kui palju makse kokku kogutakse ja mis on SKT struktuur,» selgitas Aben. «Maksubaasi komponendid, palgakasv, tarbimise kasv on olnud mitu korda kiirem kui SKT kasv ja puhtalt selle tõttu kasvad maksud kiiremini kui SKT ja seetõttu kasvab optiliselt ka maksukoormus (protsentides SKTsse).»

Parem on vaadata tööjõumakse, mille poolest me oleme konkurentsivõimelised. Rahandusministeerium alandas selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendini.

Factbox:

Rahandusministeeriumi prognoosid 2017. aastaks:

SKT reaalkasv: 2,5%

Tarbijahinnaindeks: 2,7%

Tööpuuduse määr: 7,2%

Keskmise palga nominaalkasv: 5,5%

Maksukoormus: 34,6% SKTst

Allikas: rahandusministeerium