/nginx/o/2015/12/10/4785515t1hd4b6.jpg)
Naine püüdis postkontorist kätte saada töölähetuses viibiva abikaasa nimele tulnud pakki, mis aga ilma volituseta ei õnnestunud. Paraku ei ole ka võimalik naisel paki kätte saamiseks muud alternatiivi leida.
Postkontori poliitika tekitas kliendis nördimust (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie e-riigis on jätkuvalt olukord, kus Eesti Post ei väljasta abikaasale tulnud saadetist ilma sellekohase volikirjata. Juhul kui kättesaaja abikaasa on ise kirjutanud vabas vormis volituse, siis saadetis väljastatakse,» kirjeldas toimetuse poole pöördunud naine.
Teda pahandas Eesti Posti bürokraatia ja klientide jooksutamine, kuna abikaasa nimele saadetud pakki ei õnnestunud tal vastu võtta. «Mul oli juhus, kui abikaasa nimele tuli postisaadetise teatis. Helistasin abikaasale, kes viibib töölähetuses, kuna selle välja võtmise tähtajaks teda koju pole oodata - otsustasime ühiselt, et võtan mehe nimel saadetise välja,» rääkis naine.
Postkontori töötaja keeldus aga pakki väljastamast ning rumalaks tegi naise sõnul olukorra just see, et ilma dokumenti võltsimata saadetist kätte ei saagi - juhul kui saadetis seisab Eesti Posti valduses üle tähtaja, hakatakse nende käest viivist küsima või saadetakse pakk tagasi saatjale.
Erinevust volikirjaga ja volikirjata saadetise väljastamisel naise sõnul ei ole, kuna mõlemal juhul on võimalik vajadusel dokumendi numbriga saadetise kättesaaja tuvastada ja vastutusele võtta. «Juhul kui tegemist on sama perekonnanimega, e-riigist tuvastatava abikaasaga, siis pole ju mõtet aastal 2016 õigustühiseid volikirju nõuda,» arvas ta.
Omniva kommunikatsioonispetsialist Mattias Kaiv tõdes, et paraku on volikirja nõudmine registreeritud saadetiste puhul (täht- ning väärtsaadetised) postiseaduse järgi kohustuslik ning seetõttu ei saa siinkohal ka erandeid teha ning kohustustest kõrvale kalduda.
«Lihtsaadetiste puhul, mis tuuakse saaja aadressile, ei nõuta üleandmisel dokumenti ega volikirja. Kui aga kirjakandjal ei õnnestu saadetist saajale väljastada (näiteks ei mahu see postkasti või pole saajat kodus), siis toimetatakse saadetis inimese elukohajärgsesse postkontorisse, kus see vormistatakse seejärel registersaadetiseks. Seetõttu küsitakse ka postiasutusse saadetisele järgi tulnud kliendilt dokumenti või siis volikirja,» täpsustas ta.
Kaiv lisas, et kindlasti on lootust, et tulevikus muutub volikirjade käsitlemine ja menetlemine, nagu ka muud paki kättesaamisvõimalused kliendi jaoks kiiremaks ning paindlikumaks. Lisaks tekib kliendil ka võimalus ise valida, millisest kanalist (pakiautomaat, postkontor või postipunkt, kuller) ning kuidas ta oma saadetised kätte soovib saada.