/nginx/o/2011/02/06/511144t1h4e7b.jpg)
Praegune toiduhindade hüpe erineb aastate 2007-2008 omast, mistõttu tuleb tarbijatel ja valitsustel valmistuda toidu edasiseks kallinemiseks, ütlevad eksperdid.
Eksperdid: kõrged toiduhinnad on tulnud, et jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toit kallineb kiiresti kõikjal maailmas, McDonald'si hamburgeritest USAs, suhkruni Boliivias ja tšillipiprani Indoneesias, kirjutab Economic Times.
Neljapäeval teatas ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO), et toiduhinnad on jõudnud kõrgeimale tasemele alates sellest, kui FAO neid 1990. aastal mõõtma hakkas. FAO märkis ka, ei toidu järsk kallinemine võib tekitada poliitilisi probleeme, nagu on juba juhtunud mõnedes riikides, kus hinnatõus on viinud rahutusteni.
Ehkki olukord meenutab aastate 2007-2008 toiduhindade järku tõusu, ütlevad analüütikud, et praegune kallinemine on loomult vähem spekulatiivne. Seetõttu ei lõppe käesolev tõus tõenäoliselt järsu hinnalangusega nagu kaks aastat tagasi.
«Huvitav on, et isegi toorained, millega palju ei kaubelda, kallinevad,» märkis Standard Chartered panga peaökonomist Gerard Lyons. «See viitab, et see [tõus] on fundamentaalne, mitte spekulantidest tingitud.»
Praegust toiduhindade tõusu võimendavad Maailmapanga põllumajanduse spetsialisti Chris Delgado sõnul ilmast või poliitilistest otsustest tingitud pakkumisšokid näiteks Venemaal, Argentinas ja Austraalias.
Toidu kallinemise põhipõhjus on ekspertide kinnitusel aga mujal - hindu surub üles kasvav nõudlus hiiglaslikest arenevatest majandustest nagu Hiina, india, Venemaa ja Brasiilia. See nõudlus ei nõrgene tõenäoliselt enne, kui hinnad on palju kõrgemad. Seetõttu tuleb ekspertide sõnul olla valmis pikaajaliseks toidu kallinemiseks.