/nginx/o/2016/09/15/5837297t1h4b0f.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei toeta keskkonnaministeeriumi plaani keelustada poodides eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamine, kuna see võib asenduda kilesse pakitud köögiviljadega.
Kaubanduskoda: tasuta kilekottide keelamine võib kaasa tuua uue ohu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks võidakse senisest rohkem pakendada juur-, köögi- või puuvilju kile-, plast ja muudesse pakenditesse, et tarbijal oleks neid mugav osta ilma kilekotita. Sellised pakendid võivad sama palju või isegi oluliselt rohkem kaaluda kui eriti õhukesed kilekotid,» kirjutas koja peadirektor Mait Palts ministeeriumile.
Ta tõi näitena välja, et juba praegu on pakendatud kujul saadaval näiteks punapeet, porgand, kartul, tomat, kurk, küüslauk, paprika, viinamarjad, kiivi ja mandariinid. Selliselt pakendatud kaupade hulk võib kilekottide keelamise tõttu mitmekordistuda, mis lõppkokkuvõttes ei vähenda jäätmete hulka, vaid üks pakend asendub teisega, märkis ta.
Kaubanduskoja hinnangul kasutatakse täna suurem osa eriti õhukestest plastkandekottidest hügieeni eesmärgil või toidu esmase pakendina, mistõttu puudub vajadus nende keelustamise järele. Keelustamisel võivad esile kerkida ka vaidlused kaupluse ja tarbija vahel
«Näiteks kui tarbija võtab lahtiste šokolaadikommide juurest eriti õhukese plastkandekoti ja kasutab seda kodukeemia pakendamiseks, siis peab kassapidaja sekkuma ning plastkandekoti eemaldama, sest selle kasutamine ei ole eelnõu kohaselt lubatud,» kirjutas Palts.
Lisaks laidab kaubanduskoda maha idee tõsta tasuliste kilekottide miinimumhinda poodides kuni 1 euroni, kuna riik ei tohiks sekkuda plastkandekottide hinna määramisse ning jätma selle ettevõtete otsustada.
Paltsi sõnul ei ole kilekottidega Eestis probleeme, kuna neid ei ole massiliselt teedel, tänavatel, metsades või veekogudes, mis õigustaks miinimumhinna kehtestamist. «Suur osa kilekottidest põletatakse tööstuslikult ning saadud energia kasutatakse kaugküttevõrgus, mitte ei jää loodusesse,» kirjutas ta.
Seega kutsub koda hoopis tõstma tarbijate teadlikkust, lisades, et keelustamise eelnõus on ka välja toodud, et plastkandekottide vähendamise eesmärgi saavutamisel on otsustav roll just tarbijate teavitamisel. «Seetõttu leiame, et järgnevatel aastatel tuleks riigi toetusel läbi viia tarbijate teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Sellist kampaaniat on mõistlik läbi viia koostööd kilekottide müügikohtadega,» märkis Palts.
Keskkonnaministeerium tuli augusti lõpus välja eelnõuga, kus soovib Euroopa Liidu (EL) direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni 1 euroni.
Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.