Peaminister Taavi Rõivas rõhutas pensioniea tõstmise plaani kommenteerides, et pensionisüsteemi eesmärk on pakkuda inimestele kindlustunnet ja ühtegi põhimõttelist muudatust ei tohiks teha kiirustades.
Rõivas: julgen kahelda, et pensioniiga 70. eluaastani tõuseb (1)
15. september 2016, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pensionisüsteemi üks kindel eesmärk on pakkuda inimestele kindlustunnet vanaduspõlveks. Öelda üleöö, et nüüd tõstame pensioniiga… Loomulikult, igaüks saab aru, et nii ei tehta ja seda pole ka vaja teha,» rääkis Rõivas tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Ta toonitas, et pensionisüsteemi jätkusuutlikus arutati põhjalikult läbi 2009. aastal ja tema ise oli toona veel eelnõu juhtivmenetleja. Otsustati, et 2026. aastaks tõuseb pensioniiga 65. eluaastani ja täna see plaan kehtib. Peaministri sõnul peaks vähemalt seni kestma olukord stabiilsena ja suuri muudatusi tulla ei tohiks. «Kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluea kasvuga või on vaja muud lahendust, seda tuleb arutada, aga kindlasti ei saa otsused tulla üleöö,» märkis Rõivas. «Selliseid muudatusi ei saa teha üle jala.»
Samuti märkis Rõivas, et tema ei tea ühtegi riiki Euroopas, kus pensionile minnakse alles 70-aastaselt. «Pensioniiga võib tõusta seal riigis, kus on keskmine eluiga oluliselt kõrgem, kui see Eestis praegu on,» nentis Rõivas. «Teemaga tegeleda tuleb, kuid ma julgen südamest kahelda, et pensioniiga tõuseb 70. eluaastani.»
Ta lisas, et talle teeb pigem muret see, et paljud mehed jäävad praegu terviseprobleemide tõttu juba palju varem vanaduspensionile kui 63-aastaselt ja ka selle teemaga tuleb tegeleda.
«Rõhutan veelkord, et pensionisüsteemi eesmärk on pakkuda inimestele kindlustunnet ja ükski põhimõtteline muudatus ei tohi tulla kiirustades,» lisas Rõivas. «Analüüsime seda (pensionireform - toim) väga rahulikult ja vaatame, kas meil on mõtet teha praegu otsuseid, mis ulatuvad 2026. aastast kaugemale.»
Rõivas kommenteeris ka meediast läbi käinud teise samba hülgamise plaani ja kinnitas, et sellist ettepanekut laual ei ole. «Teise samba süsteemi ärakaotamise järele puudub igasugune vajadus,» märkis ta. «Vastupidi, teist sammast on hädasti vaja ja selle kaotamine pole kindlasti mõistlik.»
Soodus- ja eripensionide kaotamise kohta ütles Rõivas, et selle kohta on palju küsimärke üleval.
Kõiki neid teemasid arutatakse täna pärastlõunal toimuval valitsuse kabinetinõupidamisel, kus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna esitab riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi ja teeb ettepaneku järjekordseks pensionireformiks.
Tsahkna rääkis eile pressibriifingul, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi.
Loe lisaks: