Eesti Energia: taastuvenergia statistikakaubandusega tuleb kiirustada

Hando Sutter Foto: Jaanus Lensment

Eesti peab taastuvenergia statistikakaubanduse osas seadusandlusega kiirustama, et riik ei kaotaks Euroopa turul konkurentsieelist, leiab Eesti Energia.

Ettevõtte juhi Hando Sutteri sõnul tuleb statistikakaubanduse osas riigil tegutseda kiirelt, et säilitada Eesti eelispositsioon.

«Me tahtsime olla esimesed, kes saavad pakkuda ülejäänud taastuvenergiat Euroopa turule, aga kui nii edasi läheb, jääme hiljaks,» ütles ta kolmapäeval toimunud puiduenergia seminaril.

Ta avaldas lootust, et elektrituru seaduse muudatused saavad veel tänavu riigikogus heaks kiidetud. «Ehk saavad mõned tehingud juba järgmisel aastal toimuma,» ütles Sutter.

Eesti Energia võiks juba praegu Narva jaamades toota 2,5 teravatt-tundi elektrienergiat biomassist, kinnitas Sutter. Ettevõttel on kasutamata taastuvelektri võimekust umbes 2,1 teravatt-tundi aastas, selgub Sutteri esitlusest. «Me võiks päris paljude aastate eesmärgi koheselt täita,» märkis ta.

Energiafirma plaanib 2020 aastaks toota 40 protsenti energiast taastuvatest allikatest. «Eelmisel aastal oli taastuvenergiat 12 protsenti, 2020. aastaks peaksime 40 protsenti tootma taastuvatest allikatest. See protsess on täiega käimas, plaanid on paigas ja tegevused käivad, progress on selge,» ütles Sutter.

«Eesti ei paista praegu kuidagi halb välja, eelmisel aastal sai 2020. aasta eesmärk ära täidetud,» märkis Sutter samas, viidates Euroopa Liidu poolt Eestile 2020. aastaks määratud taastuvenergia protsendile kogu toodetud energiast. EL-i direktiivi järgi peaks Eesti suurendama  taastuvenergiaallikate osakaalu energia summaarses lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendi tasemeni.

Sutteri sõnul oleks vale vaadata kitsalt seda, mis juhtuks Eesti puiduturuga, kui Eesti Energia hakkaks kasutama biomassi, kuna arvestada tuleb ka ekspordi ja impordiga. Tema sõnul on viimastel aastatel puiduhakke ja graanulite eksport Eestist kasvanud.

«On küsimuse koht, kas müüa elektrit, millele on juba lisatud ka lisandväärtus, või haket ja graanulit,» märkis ta. Praegu eksporditakse elektrina Eestis 27 protsenti koguenergiast, 19 protsenti energiast eksporditakse puiduhakke, graanulite ja küttepuiduna, selgub Sutteri esitlusest.  

Sutteri sõnul saaks Eesti Energia biomassi ka importida, kuid see kergitaks hinda. «Euroopas saab statistikat müüa see, kes müüb seda kõige soodsamalt. Ka imporditud puiduga oleksime konkurentsis, aga see poleks Eesti metsandussektorile hea uudis,» märkis ta.

Sutter ütles, et Eesti Energia saaks ühtlasi kergitada ka nõudlust väheväärtuslikule puidule, mille hind tõuseks ja mis poleks metsaomanikule enam vaid kuluartikkel. «Pole normaalne, et väheväärtuslikus puidus pole metsaomaniku jaoks mingit väärtust,» sõnas ta.

Valitsuskabinet võttis jaanuaris vastu põhimõttelise otsuse, millega võimaldatakse Eesti tootjatel statistikakaubanduse turus osaleda, mis muu hulgas võimaldab nõudluse korral Eesti Energial hakkpuidust taastuvenergiat toota, kirjutas märtsis BNS.

Eesti Energia elektrijaamad võiksid biomassist energiat tootes ja selle statistikakaubandusse suunates teenida aastas tulu kuni 66 miljonit eurot.

Valitsuse plaani on tugevalt kritiseerinud erinevad puidutööstuse ettevõtted, mis näevad selles ohtu oma konkurentsivõimeline ja toorme üldiseks hinnatõusuks. Ka küttesektori ettevõted on välja toonud, et täiendav tarbimine võib tõsta puiduhinda ja seeläbi muuta kallimaks ka küttehinna.

Metsandussektori ettevõtted on aga kava kiitnud, kuna viimased aastakümned on nende hinnangul Eestis liiga vähe metsa raiutud, hinnad on madalad ja sektoris on kaotatud hulk töökohti.