:format(webp)/nginx/o/2016/08/31/5782569t1hb282.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna teeb neljapäeval valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku kaotada tulevikus soodustingimustel vanaduspensionid, lisaks kaoksid üldiselt kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid, ent praegustel eripensioni saajatel ja teenistujatel see säilib.
Tulevikus kaoksid soodustingimustel vanaduspensionid nii rasketes töötingimustes töötanuile kui inimestele, kes ei suuda enam teatud kutsealadel töötada.
Sooduspensionile säiliks õigus neil, kes on omandanud sooduspensioniks vajaliku staaži selleks hetkeks, kui võimalik tulevane seadusemuudatus jõustuks ning kes lähevad pensionile enne 2040. aastat. Samuti saavad seda inimesed, kel oleks muudatuse jõustumisel omandatud pool staažist, kes omandavad ka ülejäänud osa staažist ja lähevad pensionile enne 2040. aastat, rääkis Tsahkna pressibriifingul.
Ta märkis, et sooduspensionid võimaldavad pensionile minna viis kuni kümme, ent kohati ka koguni 25 aastat enne üldist pensioniiga. Nii varases eas inimestele pensioni maksmine viib tööealised inimesed tööturult eemale.
Praeguse seaduse järgi makstakse sooduspensione inimestele, kes on töötanud 10 kuni 12,5 aastat tervistkahjustavates või rasketes tingimustes – näiteks metsa väljaveo autojuhina, töödejuhatajana või keevitajana. Koguni 20 kuni 25 aastat varem saavad inimesed pensionile minna kutsealadel, millega kaasneb erialase töövõime kaotus või vähenemine, näiteks lendurid ja baleriinid.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks aga nendele inimestele, kes ei suuda enam ühel erialal töötada, pakkuda tasuta ümberõpet ning leida neile mõni muu sobiv töökoht. Kui aga inimese töövõime on langenud, tuleks pakkuda abi just selle alusel.
Samuti võivad sooduspensionid tekitada illusiooni, justkui saaks nendega hüvitada tööl kahjustunud tervise. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peaks tegelikkuses aga töökohad ja töötingimused muutuma ohutuks ning see on ka töökeskkonna ohutuse nõuete eesmärk.
Tsahkna tutvustab ettepanekuid sooduspensionite korra kaotamiseks neljapäeval toimuval kabinetinõupidamisel. Seejärel valmib eelnõu väljatöötamiskavatsus, sellele võib omakorda järgneda eelnõu, mis seejärel võib saada seaduseks.
Lisaks soovib Tsahkna tulevikus ära kaotada ka politseinike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionid.
Ettepaneku järgi asenduks politseinike ja kaitseväelaste eripension riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambasse. Prokuröridel aga tõuseks palk lihtsalt praegu – sarnaselt kohtunike eripensioni reformile, mis leidis aset mõned aastad tagasi.
Tsahkna rääkis BNS-ile, et politseinike ja kaitseväelaste eest kolmandasse sambasse panustamine oleks enam-vähem samas suurusjärgus eripensionite mahuga, ent juhtuks varem, kui need inimesed alles töötavad. Samuti aitaks muudatus tema hinnangul elavdada kolmanda samba turgu, mis praegu on väike ning konkurentsivaene.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on eripensionite reformimine vajalik muuhulgas seetõttu, et kuigi need loodi algselt personalipoliitilise meetmena, näitavad uuringud, et motivaatorina teenistusse asumisel on need teiste seas alles kuuendal kohal.
Samuti ei haaku eripensionid kolmesambalise pensioniskeemiga – eripensionärid saavad nii eripensioni kui ka teise samba pensioni, mis võib kokku teha isegi suurema summa, kui ametikoha palk. Samas tavaliste pensionäride esimese ja teise samba pensionisumma moodustab keskmiselt 40 protsenti varasemast palgast.
Eripensioni saab praegu politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Eelmisel aastal oli keskmine prokuröripension 1859 eurot, politseiamentiku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Keskmine vanaduspension oli aga 350 eurot. Eripensione hakatakse maksma 50. kuni 55. eluaastast, tavaline pensioniiga on praegu 63 aastat.
Siiski säilib sotsiaalministeeriumi ettepanekute järgi eripension senisel kujul seda juba saavatel inimestel, samuti saavad praegused teenistujad õiguse eripensioni välja teenida.