Tekkimas on rahasäästjate põlvkond

Raha. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kolmapäeval avaldatud uuringust selgus, et ligi kaks kolmandikku Eesti noortest katab oma igapäevased kulutused enda teenitud töötasust ning rahaasjade planeerimisele pööratakse varasemast enam tähelepanu.

Uuring keskendus peamiselt kolmele eraldi teemale, kus taheti teada, milline on noorte töötasu ning selle ootus, kuidas noored oma rahaasju korraldavad ja kuidas tulevikus rahaga seotud toiminguid planeeritakse.

Tulemustest selgus, et 44 protsenti noortest töötab ning 27 protsenti õpib. Sealjuures vaid viiendik teeb mõlemat paralleelselt. Täna töötavatest noortest 42 protsenti teenib kuus kätte üle 800 euro kui samas õpingute kõrvalt tööl käivatest noortest teenib sama palju 19 protsenti. Peaaegu iga teine uuringus osalenud noor ootab viie aasta pärast sissetulekut alates 800 eurost 1500 euroni.

Uuringut esitlenud SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhi Ainar Leppäneni sõnul olid saadud tulemused huvitavad. «Tuginedes neile numbritele, siis tundub, et noorte ootus tuleviku töötasule on pigem realistlik ega pole üllatuslikult kõrge,» kommenteeris Leppänen.

Samas selgus, et soolises võrdluses on meeste palgaootused kõrgemad, kui naiste omad, sest 30% meestest leiab, et sooviks viie aasta pärast teenida üle 2000 euro, naisvastajatest ootab nii suurt palka vaid 12 protsenti.

Peaaegu kolmveerand noortest säästab mingi osa oma igakuisest sissetulekust, ning kaks kolmandikku neist teeb seda kindla eesmärgi nimel. Populaarseimad põhjused raha kogumiseks on kodulaenu sissemakse, reisimine või mõni suurem ost.

Leppäneni hinnangul on positiivne, et lisaks kulutuste jälgimisele ja planeerimisele peavad paljud noored tähtsaks ka raha eesmärgipärast kogumist, sest konkreetne siht teeb säästmise lihtsamaks. Uuringust selgus, et kindla eesmärgi nimel säästjatest 42 protsenti kogub kuus rohkem kui  100 eurot.

«Isegi, kui hetkel pole silmapiiril mõnda suuremat väljaminekut, siis oleks mõistlik säästa vähemalt 10 protsenti oma sissetulekust, sest see aitab ootamatuteks väljaminekuteks ennast kindlustada,» kommenteeris Leppänen.

Võrreldes teiste Balti riikidega võib uuringu tulemustest järeldada, et Eesti noored soovivad vara omandada naaberriikidest aktiivsemalt. Pensionitunnetus on aga näiteks Põhjamaade võrdluses Eestis nõrgem. Leppäneni sõnul on näha, et teadlikus pensioni kindlustamiseks on olemas, kuid reaalseid samme veel astutud pole.

Kokkuvõttes võib järeldada, et Eesti noorte finantsteadlikus näitab paranemisi trende. Leppäneni sõnul on selle põhjusteks näiteks suurem kõlapind avalikus arvamuses. Samas on valdkonna juhi sõnul finantskäitumist suuresti mõjutanud laiem taust, sest praegused noored on vanemate kõrvalt näinud majanduskriisi ning seetõttu soovitakse oma rahalist olukorda rohkem kindlustada.

Esitletud uuringu andmed koguti 2016. aastal SEB poolt, milles kokku osales 681 noort vanuses 18-25 eluaastat.