Taavi Rõivas: oleme peamiselt kasutanud võlakirjade asemel laenu, kuna see on odavam (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas.
Taavi Rõivas. Foto: Margus Ansu

Keskerakondlaste küsimuse peale, miks Eesti valitsus ei ole sarnaselt tervele reale teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele mõelnud majanduse elavadamiseks riiklike võlakirjade emissioonile, vastas peaminister Taavi Rõivas valitsuse infotunnis riigikogus, et võlakirjad ei aita majanduskasvule kaasa ning kuniks eelarve on plussis, ei näe ta selleks vajadust.

«Vastab tõele see, et odava raha peavoolu on olnud erakordselt palju ja see on aidanud mitmetel riikidel oma struktuurseid reforme edasi lükata. Võlakoorem on sellega aga kasvanud ja see on ohu, mitte rõõmumärk,» rääkis peaminister Taavi Rõivas. Ta lisas, et see ei aita kaasa majandukasvule. «Ka kõige odavama intressiga saadud laen tuleb tagasi maksta,» põhjendas reformierakondlasest valitsusjuht.

Rõivas loetles ka infrastruktuuriprojekte, millele on valitsus tänase seisuga andnud heakskiidu ja mis võiks piisavalt majanduskasvule kaasa aidata. Lisaks Rail Balticu ühisprojektile on valitsus eraldanud 200 miljonit eurot nii Eesti-Läti elektriliinile kui ka sama summa Eesti-Läti vahelisele gaasitorule. «Ja, oh üllatust, oleme leidnud raha ka Tallinna-Tartu maantee Kose lõigule,» nentis valitsusjuht.

Rõivas tunnistas, et nii nagu teistel riikidel, on ka Eestil olnud varasemalt eelarves puudujääke ja siis on neid rahastatud erinevatest allikatest. «Meie oleme peamiselt kasutanud võlakirjade asemel laenu, kuna see on olnud odavam,» selgitas peaminister. Ta märkis, et kuigi nad on iseenesest võrreldavad, tuleb vaadata nö õunte pealt, kumba on mõistlikum kasutada. Võlakirjadega kaasnevad näiteks ebaproportsionaalselt suuremad tehnilised kulud, kui summa pole eriliselt suur. 

«Eestis minu juhitud valitsuse ajal puudujääke olnud ei ole. Kõik need aastad on riigieelarve olnud väikeses plussis. Oleme tulnud ots-otsaga kokku ja meie lapsed ei pea maksma meie ajal võetud laene,» põhjendas Rõivas, miks valitsus ei ole seni pidanud võlakirjade emissiooni otstarbekaks.

Tagasi üles