Vastutustundlik tarbija: kõige hea kõrval on banaanidel ka tume pool

Banaanid. Foto: SCANPIX

MTÜ vastutustundliku tarbimise eestvedaja ja projekti «Make Fruit Fair» koordinaatori Kristina Männi arvates on sööki ostes oluline ka mõelda, kust see pärineb ning kuidas oma tee Eestisse leiab.

Banaan on üks meie lemmikvilju, mida ostetakse poes kõige enam: eestlane ostab keskmiselt 12,5 kilogramme banaane aastas (2015. aasta). Banaanid on teravilja, suhkru, kohvi ja kakao järel viies kõige olulisem toidukaup, mida toodetakse aastas üle 107 miljoni tonni enam kui 150 riigis.

Banaanid on Euroopas peamine värske vili, mida imporditakse väljastpoolt. Käibelt on banaanist eespool õunad ja apelsinid, aga neid toodetakse Euroopas. Banaan on magus ja üldiselt ka täitsa kena välimusega. Lisaks on banaan kasulik: üks banaan katab hinnanguliselt 21,5 protsenti päevasest B6-vitamiini vajadusest ning 17 protsenti C-vitamiini vajadusest. Lisaks sisaldab see märkimisväärselt magneesiumi, kiudaineid ja kaaliumi. 

Aga banaanil on ka nn tume pool, kui teada, mis tingimustes tuleb töötada nende kasvatajatel. Millest tuleb, et ookeani tagant siia jõudev banaan maksab 25 protsenti vähem kui kodumaine õun? Või kuidas on võimalik, et banaani hind pole sel sajandil õieti muutunud, olgugi muu elu selle ajaga märgatavalt kallinenud? Mille, õigemini kelle, arvelt see tuleb?

Et meie saaksime nautida eksootilisi maitseid, peavad mehed, naised ja sageli ka lapsed arengumaade istandustes rügama pikendatud tööpäevi üliväikese tasu eest, ilma lisatunnitasuta ja meie jaoks normaalsete põhiõigusteta, nagu õigus puhkusele, haiguspäevadele või kaitsele päevpealt vallandamise eest.

Suurfirmad, kelle kaudu saak poekettide ja tarbijateni jõuab, dikteerivad tootjatele oma tingimused ja jätavad mugavalt nende kanda kõik ette tulla võivad riskid. Et kasvatajatel pole üldjuhul võimalik kokkuostjaid – või tasuvamat tegevusala – valida, tuleb neil aktsepteerida ka kahjulikke lepingusätteid.

Mitte ainult banaan

Banaani lugu on ka tee, kohvi, kakao ja suhkru lugu. Kaugel arenguriikides toodetud toiduained on odavamad sageli seetõttu, et kui arenenud riikides, nagu näiteks Eestis, on riiklikud seadused ja kontroll range ning nõudlik ega lase tootjale ja töölisele liiga teha, siis arenguriikides see nii pole. Kasumi nimel pigistatakse inimesed tühjaks, lapsed käivad kooliminemise asemele põllutöödel ja  suurema saagikuse pärast kasutatakse ohtralt pestitsiide.

Kas õigem oleks siis protesti märgiks troopilised viljad ostmata jätta? Sellega siiski arengumaade tööliste olukorda ei paranda. Pealegi on ju tore, et meil on võimalik oma toidulauda ka eksootiliste maitsetega rikastada. Et olukorda muuta, ei pea sa olema mõjukas poliitik või toiduainetööstuse tippjuht.

Oma igapäevaste ostuotsustega kujundab iga inimene seda, millist kaupa ja kuidas kauplused müüki võtavad. Sellest omakorda sõltub rahvusvaheliste firmade käitumine, kes tootjatelt saaki kokku ostavad – ning sellel ongi otsene mõju sadade tuhandete arengumaade tööliste eludele.

Näen kümmet põhjust, miks me ei saa öelda, et see pole meie asi:

1. See on meie saatus, mitte tohutu pingutuse vili, et oleme sündinud Eestis ja mitte Ecuadori banaanikasvataja perre. Oleme kõik lapsena õppinud, et teistele ei peaks tegema seda, mida ei soovi, et meile tehtaks.  Banaanikasvataja Ecuadoris elab meist küll kaugel, kuid ei ole teistsugune inimene. Ka tema tahab endale ja oma perele õnnelikku ja väärikat elu, tervist, haridust ning õiglast tasu tehtava töö eest.
    
2. Tarbimisega ka vastutus – koos hea maitse ja kõhutäiega ostame endale ka selle banaani tootmiseks läinud rikkumised ja pahad teod. Oleksime väga nördinud, kui meie orjatööd naudib suurem osa arenenud maailmast, ja keegi ei huvituks meie saatusest ega võtaks vastutust.
    
3. Õiglase kaubanduse märgisega toidu kasvatamisel on keelatud kasutada lapstööjõudu. Mõte, et banaani või kakao on korjanud laps, kes peab koolis käimise asemel tegema rasket tööd, et edasi- ja jaemüüjad saaksid võimalikult suurt kasumit ja poes müüdava kauba hind oleks võimalikult odav, teeb tavalise banaani või šokolaadi väga kibedaks.
    
4. Õiglase kaubanduse märgistega tooted ei konkureeri Eesti toodetega, sest need märgised antakse toodetele – näiteks banaan, kohv, tee, suhkur, kakao ja riis – mille toorainet Eestis ega Euroopas ei kasvatata.
    
5. Õiglane kaubandus on üks parimaid viise kasvatada majandust, hoides ära vaesust ja kurnamist, kliima soojenemist ja majanduskriise. Näiteks 72 protsenti soomlastest usub, et see süsteem on parim viis kindlustada õiglane majandusareng üle maailma.
    
6. Õiglase kaubanduse süsteemis makstakse talupidajatele ka lisatulu, mida suunatakse kogukonna sotsiaalsesse arengusse. Nii ehitatakse kogukondadesse koole, puuritakse kaevusid ning muudetakse arstiabi kvaliteetsemaks.
    
7. Õiglase kaubanduse märgistega toodete ostmine annab garantii, et saate hea toote, mis lisaks maitsele on ka kvaliteetselt ja eetiliselt toodetud.
    
8. Õiglase kaubanduse süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit talunikku-töölist ja väiketootjat ehk peaaegu terve Eesti-suurune kogukond. Koos nende perede ja kogukondadega teeb see ligi 6 miljonit inimest. Tänaseks on vastavate märgistega tooted saadaval enam kui 125 riigis, ka Eestis.
    
9. Kui Eesti seadused kaitsevad töölisi, põllumehi ja lapsi orjatöö eest, siis paljudes maailma riikides puuduvad korralikud keskkonna- ja sotsiaalkaitsemehhanismid. Oma ostuvalikuga saate aga anda selge sõnumi, et kõikidele maailma põllutöölistele peaksid kehtima samasugused õigused.
    
10. Õiglase kaubanduse tooted ei ole kallimad. On tõsi, et õiglase kaubanduse tooted maksavad rohkem kui kõige odavam kohv, tee või muu taoline. Ent kui võrrelda hindu samas kvaliteediklassis, pole erinevus enam märgatav. Pealegi pole need tooted, mida tarbiksime iga päev kilode kaupa. Maksta neid aeg-ajalt ostes kvaliteetsema ja õiglase kauba eest natuke rohkem tähendab juba suurt muutust selle kasvatajate elus.

Mida teha?

Kõige õigem on nõuda kauplustelt vilju, mille eest on kasvatajatele makstud miinimumhind, töölistele õiglane tasu, hoidutud keskkonnareostusest ning lapstööjõu ja orjatöö kasutamisest. Kõige kindlamalt tunned sellised tooted ära õiglase kaubanduse märgise nagu Fairtrade järgi. Fairtrade’i märgisega banaane on Eestis seni veel haruharva saada, küll aga leidub Rainforest Alliance’i märgisega.

Tunnusta kaupluseid, kes selliseid tooteid müüvad – esiteks oma ostuotsustega, aga anna neile ka e-kirja või kasvõi kassas öeldud hea sõnaga teada, et väärtustad nende käitumist. Tunne huvi selle vastu, kust ja mis tingimustel nende juures müüdav on hangitud – see on kauplusele signaal, et sellele teemale tuleb tähelepanu pöörata. Ühel päeval on õiglaselt toodetud Fairtrade’i märgisega banaanid ka meie poelettidel sama tavalisel nagu Suurbritannias või Soomes.

Eestis ostab praegu ainult 11 protsenti inimestest võimalusel vähemalt mõnes tooterühmas õiglase kaubanduse märgisega tooteid. Aga väike pingutus ja õige eelistus, ning võiksime varsti Soomega võrdsed olla.

MTÜ Mondo omalt poolt julgustab meie poode võtma oma valikusse rohkem õiglase kaubanduse tooteid ja eriti troopilisi puuvilju ning teeb kõvasti teavitustööd ka tarbijate seas, et inimeste teadlikkus õiglasest kaubandusest tõuseks ning need leiaksid oma koha meie toidukorvis.

Koos 19 organisatsiooniga maailma eri paikadest töötame kampaania «Make Fruit Fair» raames koos väiketootjate ja istandustetööliste ametiühingutega Aafrikast, Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere riikidest, et parandada elu- ja töötingimusi sadadel tuhandetel inimestel, kes kasvatavad, korjavad ja pakendavad troopilisi vilju, mida me poodidest iga päev ostame. Iga ostuga saame muuta maailma õiglasemaks. Loe ettevõtmisest lähemalt siit.