Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tööstuspoliitika roheline raamat jõuab lähiajal valitsuse lauale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Viljar Lubi.
Viljar Lubi. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi sõnul on tööstuspoliitika roheline raamat nüüd valminud ja liigub lähiajal valitsusse.

Lubi rääkis Estonian Celli korraldatud tööstusfoorumil, et laias laastus on töötleva tööstuse probleemideks jätkuvalt surve müügile, ekspordile ja toolikkusele ning tööjõu nappus.

«Eesti tööstuses on tööviljakus umbes 41 protsenti EL-i keskmisest. Kahjuks see vahe läheb suuremaks, mitte väiksemaks,» sõnas ta. «Kui suudame siin teha arenguhüppe, siis oleks potentsiaalne mõju Eesti majandusele tohutu,» lisas ta.

«Tööstuses on puudu umbes 3500 töökätt, see hakkab pidurdama tööstuse arengut," märkis Lubi. Pikemas perspektiivis jätkavad kasvamist ka tööjõukulud.

Kuna tööjõukulude allhoidmine on lühiajaline lahendus, tuleks kulubaasis Lubi sõnul suurendada tehnoloogia osakaalu. Samas tööjõukulud on valimis ainult üks komponent, märkis ta.

«Kindlasti on vajalik täiendav automatiseerimine ja digitaliseerimine,» sõnas asekantsler. Kuigi riigi ja kodanike vahelises suhtluses on Eesti digiteenuste kasutamises Euroopa esirinnas, siis business to businees lahendustes on Eesti Lubi sõnul 23-s 28 riigi hulgas ja arenguruumi on kõvasti.

Lubi sõnul peaks parenema ka ligipääs kapitalile, näiteks on üks võimalus luua läbi Kredexi pikaajalised tööstuslaenud.

Märtsikuus rohelise raamatu tutvustamise järel ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir pressiteate vahendusel, et teistest riikidest saadud kogemuste põhjal seadis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prioriteetideks sektorid, kus Eesti on end tõestanud ning siinset toodangut hinnatakse – puidutööstus, masinatööstus, elektroonikatööstus.

Lisaks neile sektoritele on Oviiri sõnul Eestil tugev kompetents ka keemiatööstuses ning regionaalsemas mõttes ka ehitusmaterjalide- ja toiduainetetööstuses.

Tagasi üles