Poekett: müüjaametit peetakse saamatu inimese tööks

Foto: Reuters / Scanpix

Kui nii mõnigi väikelaps soovib suurena saada müüjaks, siis reaalsuse kohale jõudes see soov sageli muutub - enamasti pole müüjaamet noorele tööotsijale atraktiivne ning ettevõte peab töötajate leidmise nimel vaeva nägema.

Rimi personalijuhi Kaire Tero arvates on teenindajate kesine maine ja seeläbi ka tööjõupuudus teenindussektoris kõigis kolmes Balti riigis üsna sarnane. Seetõttu püütaksegi ettevõttes tegeleda teenindaja maine parandamisega ning seda eelkõige läbi sisemise juhtimiskultuuri parendamise.

«Meie kogemus ütleb, et lahkuva töötaja peamine põhjus ei ole palganumber, vaid otsese juhi suhtumine või sobimatu kollektiiv,» tõdes ta. Kuigi klienditeenindajate töötasud ei võistle ka mujal maailmas spetsialistide ja juhtide palkadega, sest töö keerukusest tulenevalt on ka nõutavad oskused, teadmised ja oodatav kogemus erinevad, arvab personalijuht siiski, et ka teenindajaamet pakub kogemusi, mida tulevane spetsialist või juht oma ametis vajab.

Nendega on näiteks suhtlemisoskus, võime toime tulla erinevate inimestega erinevates olukordades, kannatlikkus ja enesejuhtimise oskus.

Töö pole lihtne, kuid sel on plusse

Tero märkis, et teenidussfääri töökohti on Eesti ühiskonnas alavääristatud alates taasiseseisvumisest. «Me kõik oleme kuulnud suhtumist, et see on kõige hullem amet maailmas, mida suudavad teha kõik ning mille eest palka justkui ei makstagi – et see on vaese ja saamatu inimese töö,» ütles ta, lisades, et teiste arvamuse pärast ei julgetagi kassasse tööle minna.

Samas pole müüja töö sugugi lihtne, tõdes Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido. «See nõuab püsivust ning oskust suhelda, seda ka olukorras, kui tema juurde jõuab inimene, kellel elementaarne viisakus on kaugeks jäänud. Viimaseid võib kohata igal pool, ka poest väljas, aga kuna müüja suhtleb päeva jooksul paljude inimestega, siis nende hulka eksib mõni toriseja päeva jooksul ikka,» kirjeldas ta.

Siiski on müüjaametil ka plusse. «See töö ei küsi vanust ning pakub paindlikku graafikut, mistõttu sobib nii noorele tudengile, vanemale inimesele kui ka neile, kes ei taha teha traditsioonilist kaheksast viieni tööd,» lisas Miido.

Selveri turundusjuht Triin Kaare arvas seevastu, et teenindaja maine ei ole kaugeltki mitte halb ning see köidab nii noori kui vanu, kuid noortel on siiski kõrgemad ootused. «Ehk on asi ka selles, et meie töötajatel on küllaltki suur võimalus päeva jooksul teha erinevaid tegemisi - keegi ei ole ainult kassas või ainult letis, vaid täidab erinevaid ülesandeid,» ütles ta.

Eesmärk viib sihile

Rimi personalijuht tõdes, et tegelikult võiks noored näha lihtsamates töökohtades hoopis võimalusi ja kohta, kust karjääri alustada. Kuna jaekaubanduseski on võimalik ettevõttesiseselt areneda, siis müüjastki võib saada sama ettevõtte juhtivtöötaja ning sageli saabki – kogu tööprotsessi detailideni tundmine võimaldab seda kõige paremini juhtida.

«Rimis on palju selliseid näiteid ning juht, kes on alustanud ettevõttes teenindajana, on tulevikus kuldaväärt töötaja, kuna ta teab omast kogemusest rohujuure tasandini välja, mida kliendid vajavad ja kuidas ettevõtet edukalt toimivana hoida, nii et kõik oleksid õnnelikud,» lisas Tero.

Miido sõnul pole sama võimalus harv ka Coopi poeketis töötades. «Töötaja organisatsioonis püsimist toetavad ka motivatsioonipaketid, mis ühistutes võivad mõnevõrra erineda. Üldiselt on töötajatele soodustusi rohkem, kui kahe käe sõrmedel kokku võib lugeda, alustades tervise ja hariduse toetamisest ning lõpetades mitmete boonustega,» rääkis ta.