Parkimiskorraldaja astus trahvi määramisel ämbrisse

Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Autojuhile väljastati trahv parkimise eest kohas, kus see polnud parkimiskorraldaja sõnul lubatud - tegelikkuses eksis parkimiskorraldaja, mitte sõidukiomanik.

Autojuht parkis tänavu aprillis oma sõiduki Toyota Corolla Tallinnas Raadiku 8a/2 maja ees ja sai selle eest trahvi AS Ühisteenustelt, kes korraldab parkimise üle järelevalvet.

Sõidukiomaniku väitel parkis ta teekattemärgistuse kollase joone katkestuskohas, kus peatumist keelav teekattemärgistus lõpeb, kuid sellele vaatamata määrati talle 40 euro suurune trahv. Kuna juhi nõudmistest hoolimata parkimiskorraldaja oma otsust ei muutnud, pöördus juht tarbijavaidluste komisjoni poole ning taotles trahvi tühistamist.

Õigusaktist tulenevalt lõpetab teekattemärgise lõpp üldjuhul ka peatumise keelumärgi mõjuala, mistõttu ei olnud siiski vaidlusaluses kohas parkimine keelatud ning autojuht ei rikkunud kehtivat korda. Sel puhul oli tegemist kollase joone katkestuskohaga, mis on mõeldud asjade autole peale- ja mahalaadimiseks.

AS Ühisteenuste esindaja selgituse kohaselt on Raadiku kvartali majadevahelised tänavalõigud eraomandis ning kinnistu omanik on tellinud parkimisjärelevalve teenuse. Seega oli nende kohustuseks kontrollida, et sõidukid pargiksid üksnes märgistatud parkimiskohtadel.

Parkimist ja peatumist keelavad mõjualamärgid on paigaldatud tänava otstesse ja on igati nähtavad, samuti on näha kohad, kus on võimalik parkida. Täiendavalt on peatumiskeelu märgi mõjupiirkond tähistatud kollase joonega, mis võib olla kohati kulunud.

Ühisteenuste esindaja märkis, et kui on paigaldatud liikluskorraldusvahendid ja täiendavalt maha tõmmatud kollane joon, siis isegi juhul, kui joon on kulunud või halvasti nähtav, on liiklusmärgid ülimad ja neid tuleb järgida. Seega tuleb liigelda vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele.

Komisjon ei nõustunud parkimiskorraldaja tõlgendusega, nagu puuduks teekattemärgistusel igasugune mõju liikluskorraldusvahendile. Lisaks oli sõidukijuhi tehtud  fotodelt näha, et teekattemärgistus ei ole kulunud ega varjatud, vaid tegemist oli selle katkestuskohaga. Seega eelduslikult on parkimise reguleerimisel arvestatud elanike vajadusi näiteks korraks peatuda ning esemeid sõidukisse paigutada.

Komisjoni hinnangul ning liiklusmärkide määrusele tuginedes lõpetas teekattemärgise lõpp ka antud juhul peatumise keelumärgi mõjuala, sest märkidega ei olnud seda teisiti kehtestatud. Kuna sõidukijuht ei rikkunud komisjoni kinnitusel kehtivaid eeskirju, ei olnud õigust talle trahvi määrata ning parkimiskorraldaja peab talle 40 eurot tagastama.