Kõrge Bulgaaria riigiametnik ütles, et mida kiiremini riik euroga ja Schengeniga liitub, seda väiksem on risk, et nad jäävad Brexiti-järgses Euroopa Liidus ääremaaks.
Bulgaaria kardab Brexiti-järgses EL-is jääda ääremaaks
12. september 2016, 19:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksa aastat tagasi euroliiduga liitunud 7,2-miljoni elanikuga Bulgaaria näol on tegemist EL-i kõige kehvema majandusega liikmesriigiga, vahendab Bloomberg. Juba täna on post-kommunistliku ühiskonnaga Bulgaarial vähe sõnaõigust euroliidu poliitikate kujundamisel.
Riigi asepeaministri Tomislav Donchevi sõnul kasvab riigis hirm, et pärast Brexitit väheneb riigi tähtsus veelgi ning liikmesriigid jagunevad nö tuumliikmesriikideks ja ääremaaks, kuhu ka Bulgaaria kindlasti langeks.
«Kui palju Euroopat me tahame? Riigi jaoks, kes asub geograafiliselt perifeerias ja on otseselt igasuguste kriiside eest kaitseta, on see tuumküsimus,» nentis Donchev Sofias antud intervjuus. Ta oli seisukohal, et kui Brexiti tulemusena tekib jagunemine tuum- ja perifeeriariikideks, siis kasvavad sellega ka tuumriikide riskid.
Minister kinnitas, et Bulgaaria ei oleks mitte mingil viisil euroliidu ühiseelarvele koormaks. «Ma loodan, et ELi poliitilistel juhtidel on piisavalt küpsust, et lasta Bulgiaarial liituda eurotsooniga,» märkis Donchev. Samas ei pruugi suur soov eurot kasutusele võtta saada teiste liikmesriikide heakskiitu.
Analüütikute sõnul on see veel eriti ebatõenäoline olukorras, kus euroliit seisab parasjagu silmitsi igat liiki kriisidega, näiteks madal majanduskasv ja rändekriis teiste hulgas. Bulgaarias, kus on ka piir Türgiga, muututakse järjest skeptilisemaks selles osas, kui palju nad üldse saavad näiteks sisserändajate diskussioonis oma sõna sekka öelda.
«On väga muret tekitav, et meil on väga olulised lahkarvamused kõige tõsisematel sisserändajatega seotud teemadel, kus tundub pea võimatu, et ELi liikmesriigid ühise seisukoha leiavad,» tähendas Donchev.
Kuigi Bulgaaria on täitnud tänaseks tema sõnul kõik nõuded Schengeni viisavaba tsooniga liitumiseks, ei ole seda seniajani võimaldatud poliitilistel põhjustel. «Kuigi teoorias peaks kõigi ELi liikmesriikidel olema võrdne hääleõigus, praktikas see siiski nii ei ole, nentis Donchev.