/nginx/o/2016/03/15/5162421t1h0e1a.jpg)
Tänavu leidis aset mitu inimese surmaga lõppenud gaasiõnnetust, mille põhjuseks oli hooldamata gaasiseadme või valede ehitustingimuste tagajärjel tekkinud vingugaas. Õnnetused ärgitasid ministeeriumi muudatustele.
Vingugaasiandur muutub gaasiseadmega kodudes kohustuslikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas määruse, mis muudab kohustuslikuks vingugaasianduri paigaldamise ruumidesse, kus on välise ventilatsioonita gaasiseade. Selle eesmärk on ennetada gaasi kasutamisest tulenevaid õnnetusi, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
«Sel aastal on olnud mitmeid juhtumeid, kus gaasiseadme tööks vajaliku õhuvahetuse puudus, valesti tehtud ehitustööd ja sellest tulenenud vingugaasi teke on põhjustanud traagiliselt lõppenud õnnetusi,» ütles Michal.
Ta lisas, et juba pool aastat käivad nii omavalitsuste, tehnilise järelevalve ameti, politsei ja piirivalveameti kui gaasimüüjate poolt erinevad uurimised, otseteavitus inimestele ning meediapoolne inimeste informeerimine riskidest. Tõhus ja inimestele vähekulukas viis vingugaasiõnnetuste ennetamiseks on kohe vingugaasist teada andva anduri ruumidesse paigaldamine.
Minister rõhutab, et sama oluline on ka gaasiseadmete nõuetekohane paigaldus ja hooldus, mis on mõistlik lasta teha eksperdil.
«Senised uurimistulemised politsei ja tehnilise järelevalve ekspertide sõnul viitavad ikkagi sellele, et on tehtud omavolilisi ümberehitusi ja see on toonud vingugaasi ruumidesse. Ka anduri olemasolul tuleb ja tasub oma gaasiseadme paigaldus üle kontrollida,» soovitas Michal.
Vingugaasiandur on seade, mis tuvastab gaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali. Anduri omanik peab sarnaselt suitsuandurile tagama selle korrashoiu ja toimimise. Samas on anduri paigaldamine vabatahtlik siis, kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku.
Määruse muudatus on ajendatud tänavu toimunud surmaga lõppenud gaasiõnnetustest. Õnnetuste põhjuseks oli gaasiseadme töötamine puuduliku põlemisõhu tingimustes, mille tulemusel tekkis vingugaas. Iga põlemisprotsess vajab hapnikku ja kui hapniku juurdepääs ei ole piisav, tekib põlemisel vingugaas, mis puuduliku ventilatsiooni korral levib ja seguneb sissehingatava õhuga.
Ka gaasiseadmega otseselt mitteseonduvad ümberkorraldused võivad mõjutada seadme ohutuks tööks vajalikku põlemisõhu juurdevoolu – näiteks võib õhu liikumist takistada gaasiseadmega ruumi (näiteks vannitoa) ukse vahetamine õhutihedama ukse vastu.
Gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku õhuvahetust ja põlemisgaaside eemaldamist võib mõjutada ka seadmega ruumi õhuvahetust mõjutava sundventilatsiooniseadme paigaldamine teise ruumi, näiteks köögikubu paigaldamine ning selle gaasiseadmega samaaegne töötamine.
Hetkel on Eestis hinnanguliselt 40 000 gaasiseadmega majapidamist, mis peamiselt asuvad Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.