Põllumeeste esindusorganisatsioonid alustasid hommikul kell 10 pealelõunal algava aktsiooni ettevalmistustega, Toompea esine plats on poolest maast juba praktiliselt kaetud piimapudelitega, kuhu peale on kleebitud piimalehmade nimed, kelle võrra kodumaine piimakari on vähenenud.
Fotod ja video Toompealt: põllumehed tõid kohale Trooja lehma ja katsid platsi piimapudelite memoriaaliga (29)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«10 000 piimapudelit tähendab seda, et kahe aastaga on Eestist kadunud 10 000 piimalehma. See tähendab seda, et kui Eesti tarbija ostab poest 35-sendise kilepiimpaki, siis sellega kaob jälle 13 lehma meie piimakarjast,» kirjeldas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo kella 13st Toompeal alguse saanud demonstratsiooni eesmärki.
Tõnissoo sõnul võib tänaste trendide jätkumine viia olukorrani, kus Eesti toit kaob täielikult eestlaste toidulaualt ära. «Seetõttu on väga oluline, et me võtame vastutuse,» lausus põllumeeste esindaja. Tema sõnul peaksid lisaks riigijuhtidele võtma vastuse Eesti toidu püsimajäämise eest võtma nii kaubandusketid, piimatööstused kui ka tarbijad. «Kõige tähtsam on Eesti inimene - tema otsusest sõltub see, kaua Eesti toit veel kestab,» ütles Tõnissoo.
Toompea lossiplatsile toodud piim pärineb piimatootjatelt üle Eesti. «Neid on kuskil tuhatkond inimest, kes igapäevaselt meie toidulauale piima toidavad. See piim on siia kokku tulnud lõunast ja läänest, edelast, põhjast ja saartelt,» rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Pudelisse villis selle üks Eesti piimatööstus, kes praeguseks juba seisma jäänud pudeli liini selle aktsiooni jaoks taas käima pani.
-Trooja hobuse asemel Trooja lehm
Oma täna pealelõunal Toompeal toimunud aktsiooni alguses kinkisid põllumehed muuhulgas suvepuhkuselt naasvale riigikogule Trooja lehma, mille sisse oli parlamendi liikmetele jaoks pandud 101 pakki «täiesti ohutut» kauasäilivat Poola piima.
/nginx/o/2016/09/12/5825543t1h971b.jpg)
«See on põllumeeste kingitus teile,» lausus põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus Trooja lehma riigikogu aseesimeestele üle andes. «Meil läheb väga palju lehmi Poola täna ja nagu need piimad (Trooja lehma sees - toim), mis me ostsime Maxima letist, on see piim tagasi Eestimaa lettidel ja teda jõuab siia tulevikus veel rohkem,» kirjeldas Sõrmus kingitust üle andes. Riigikogu poolt võtsid kingituse vastu Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas.
Trooja lehma seest leidis siis 2,0- ja 3,2-protsendilise piima pakid, mis müüakse poeletil üle 0,8 euroga tükk. Kuigi sarnaselt Eesti piimaga vastab ka see piim kõikidele normidele, on seal Sõrmuse sõnul emotsionaalne vahe. «Ta ei ole ju kodumaine piim ja ta on ka kauasäiliv,» lisas põllumeeste esindaja.
/nginx/o/2016/09/12/5825097t1haad0.jpg)
Muuhulgas oli mullu 1,7 korda võrreldes 2009. aastaga suurenenud Poolast erinevate põllumajandusaaduste ja toiduainete import. «See on taas üks fakt, mis näitab, kuidas me liigume selles suunas, et Eestimaise toidu asendab välismaine toit,» nentis Sõrmus.
-Repsi peres kulub nädalas keskmiselt 15 liitrit piima
Lisaks tervele reale riigikoguliikmetele, nii praegusele kui ka mitmele endisele maaelu-/põllumajandusministrile leidis aktsiooni vaatama tulnud inimeste hulgast ka praegu aktiivselt mööda maapiirkondi valijameeste hääli kogumas käiva presidendikandidaadi Mailis Repsi (Keskerakond), kes just oma kohtumistelt sai sellest teada.
«Väga peenetundeliselt ülesehitatud demonstratsioon,» lausus Reps, viidates poolt Riigikogu platsi katvatele piimapudelitele. «Väga sarnane memoriaalidele,» lisas presidendikandidaat, kes praktiliselt igapäevaselt kohtub põllumeestega.
/nginx/o/2016/09/12/5827957t1h413a.jpg)
«Väga paljud volikogude liikmed ise on põllumehed või on nad põllumajandusega seotud kas transpordiga või tootva tööstusega,» kirjeldas Reps. Paljulapselise pere emana kinnitas ta, et ka nende pere toidulaual on piim väga tavaline toiduaine: kümme kuni viisteist liitrit nädalas läheb ikka ära.
«Vahel rohkem, kui me midagi küpsetame ja oleneb, kui palju ma jaksan pühapäeva hommikul pannkooke teha,» rääkis Reps, kes ostab piima nii turult kui erinevatest jaekettidest. «Poisid joovad piima palju, väga palju - klaaside kaupa,» naeris presidendikandidaat.
-Solidaarsusavaldused mesinikelt, haridus- ja tervishoiutöötajatelt
Põllumeeste aktsioonile on teiste hulgas juba toetust avaldanud Eesti kutselised mesinikud ja ka haridustöötajad. «Kriisiolukorra jätkumine Eesti põllumajanduses võib halvimal juhul kaasa tuua n-ö odavamate lahenduste otsimise taimekaitses, mis tõstab oluliselt riske mesilastele ja teistele tolmeldajatele,» lausus Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Tago Holsting.
Haridustöötajad ütlesid oma solidaarsusavalduses põllumeestele, et Eesti õpetajad on seisukohal, et eestlased peavad ka edaspidi saama süüa Eestis kasvatatud ja toodetud tervislikku toitu. «Tänasel päeval seovad põllumajandust, tervishoidu ja haridust põhimõtteliselt sarnased probleemid – jätkuv alarahastamine ja lubaduste mittetäitmine. Kui maapiirkondades ei ole töökohti, kaovad sealt nii inimesed, elementaarsed teenused kui ka koolid,» seisis õpetajate avalduses.
Oma toetust põllumeestele on avaldanud ka tervishoiutöötajad. «Avaldame põllumeestele toetust, sest ka põllumeestel on rahastamise probleemid ja sellest lähtuvalt on ohus Eesti toidu tootmine,» selgitas tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. Ta selgitas, et põllumajandust, tervishoidu ja haridust seovad tervishoiutöötajate arvates sarnased probleemid – liigne tsentraliseerimine ja Exceli tabeli eelistamine inimestele.
«Kui maal inimesi ei ole, siis tekkivad samad probleemid ka tervishoius ja hariduses. Töökohad kaovad ära ja teenuste kättesaadavus halveneb. Tervis, toit ja haridus ongi vundament, millel põhineb meie ellujäämine,» on Luik veendunud.