Bats ütles, et Rootsis on see koostöö toimunud selliselt juba mitmeid aastaid. «Sealsed piimamüügilt kogunenud toetussummad on mõistagi märksa suuremad: riik on suurem, poode rohkem ja ICA ise ka paremal järjel kui meie siin noores ja väikeses Eestis,» kirjeldas Rimi Eesti esindaja. Ta lisas, et tänaseks on selge, et vähemalt aasta lõpuni on nad valmis teistes kallima kilepiimahinnaga jätkama.
Kuigi Rimi aktsiooni tulemus ei ole teiste jaekettide hinnale mõju avaldanud, ütleb talupidate liidu esindaja Kaul Nurm, et selle varsti aasta aega kestnud eksperimendi tulemusel võivad üht nad küll kinnitada - nimelt, et Eesti tarbija on nõus kilepiima eest rohkem maksma. «Kui ta ei oleks olnud nõus rohkem maksma, siis need kunded oleks kolinud ju teise ketti üle, aga Rimi on oma tarbijaskonna säilitanud,» rääkis Nurm.
«Me lootsime, et kui üks turu osapool läheb oma piimahinnaga sellelt kõige madalamalt tasemelt liigub ülespoole, siis teised ketid tulevad järgi - ei pea seal 35 sendi peal istuma, võib ka tulla 40 sendi peale,» rääkis Nurm. Ainuke, kes on midagi analoogset teinud, on Coop Eesti oma Ausa Piimaga, kuid selle puhul ei ole tegemist kilepiimaga.
-Odav piimahind kui turunduse tööriist
Nurm lisas, et ettekääne, mida suurem osa jaekette odava kilepiima hinna kaitseks välja toovad - et turul on tihe rebimine ja konkurents - ei vasta nende eksperimendi tulemusi vaadates tõele. «Seda üksnes kasutatakse ära klientide poodi meelitamiseks, reaalse piimaturu konkurentsiga minu hinnangul ei ole tegemist,» nentis Nurm.
Ta lisas, et talunikud taunivad seda. «Kui tarbija käest ei lähe piisavalt raha turuahelasse liikvele, siis ei saa ka talupidajani jõuda vajalikul hulgal raha, mis tema tootmiskulud katab,» selgitas talunike esindaja. Täna maksavad piimatootjad kolmandiku tootmiskuludest oma taskust kinni ja toodavad sellega igapäevaselt kahjumit.