Nordea panga juht: reaalseks Brexitiks võib kuluda viis aastat vähemalt (1)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brexiti üks suurimaid arhitekte ja tänane Suurbritannia peaminister Boris Johnson (vasakul) koos Brexiti ministri David Davisega
Brexiti üks suurimaid arhitekte ja tänane Suurbritannia peaminister Boris Johnson (vasakul) koos Brexiti ministri David Davisega Foto: Gareth Fuller/PA Wire/Press Association Images

Põhjamaade suurima piirkondliku panga juhi sõnul peab Euroopa Liit harjutama end mõttega, et selleks võib kuluda vähemalt viis aastat enne, kui Suurbritannia saab reaalselt liidust lahkuda.

Täna Soome rahvusringhäälingule antud intervjuus ütles Nordea panga tegevjuht Casper von Koskull, et Brexiti protsessi kohal, mis tuli paljudele EL-is üllatusena, ripub tänaseni väga palju vastamata küsimusi, vahendab Bloomberg.

«Ma arvan, et see tuli üllatusena ka brittidele endile,» nentis Koskull. Ta lisas, et reaalseks Euroopa Liidust lahku löömiseks võib aga brittidel aega minna vähemalt kolm-neli aastat, kui mitte viis.

Nordea panga juht Casper von Koskull. Foto: Vilhelm Stokstad/TT
Nordea panga juht Casper von Koskull. Foto: Vilhelm Stokstad/TT Foto: Vilhelm Stokstad/TT/TT NEWS AGENCY

Kuna siiamaani puudub selge tegevuskava, kuidas pärast referendumil tehtud otsust edasi minna, pakub Koskull, et reaalselt tehakse esimeste sammudega algust alles kahe aasta pärast. «Ja pärast seda läheb veel mitu aastat, enne kui sellega lõpule jõudakse,» märkis Nordea tegevjuht.

Lahkarvamused selle osas, mida Suurbritannia tahab ja mida EL on nõus andma seoses riigi otsusega liidust lahkuda, kasvavad päev-päevalt järjest suuremaks. Iseäranis arusaamatu tundub Suurbritannia eesmärk kaubelda endale välja piirangud tööjõu vabale liikumisele, soovides ise samal ajal jätkuvalt senistel tingimustel ligipääsu ühisturule.

Tšehhi euroasjade minister Tomas Prouza läks eelmisel nädalal isegi nii kaugele, et kutsus Suurbritannia tänaseid ettepanekuid «täiesti ebarealistlikeks». Samas on Briti peaminister Theresa May öelnud, et tema valitsus ei plaani sel aastal veel Lissaboni leppe artiklit 50 rakendama hakata, kuid see jäetakse varuvariandina siiski kaalumisele.

Euroliidu juhid on otsustanud Brexiti teema taas arutlusse võtta 16. septembril Bratislava tippkohtumise ajal. Tegemist on esimese korraga pärast 1973. aastat, kui Suurbritannia EL-iga liitus, kui riigi esindajad tippkohtumisel enam ei osale.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles