/nginx/o/2016/09/05/5798897t1h378b.jpg)
Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul tuleb Euroopa Komisjoni volinikel Andrus Ansipil ja Günther Oettingeril rändlustasude kaotamise senine mudel, mille kohaselt oleksid rändlustasud kaotatud vaid 90 päeval aastas, tagasi võtta ja ümber töötada, kirjutab EU Observer.
«Komisjoni talitused on president Junckeri soovil eelnõu mustandi tagasi võtnud ja töötavad uue versiooni kallal,» seisab Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu veebilehel avaldatud avalduses.
Komisjon avalikustas esialgse rändlustasude kaotamise plaani möödunud aasta alguses.
Kui Komisjon avaldas käesoleva nädala alul kava detailid, pälvisid need mitmete Euroopa parlamendi liikmete ning tarbijate esindusorganisatsioonide teravat kriitikat. Kava järgi ei oleks Euroopa telekomioperaatorid saanud tarbijatelt teistes liikmesriikides telefoni kasutamise eest lisatasu küsida kokku 90 päeval aastas. Pärast nimetatud ajalise piiri ületamist oleks operaatoritel olnud õigus lisatasusid rakendada.
Käesoleval nädalal tegid rändlustasude kaotamise kava eest vastutav Euroopa komisjoni digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Günther Oettinger plaani kaitsva ühisavalduse, kus väideti, et statistika järgi ei veeda 99 eurooplastest reisijatest rohkem kui 90 päeva välismaal.
«90 päeva on range miinimum. Mobiilsidefirmad võivad alati pakkuda rohkem või isegi otsustada limiite üldse mitte kohaldada. Mõned on seda juba teinud ja me soovitame seda tungivalt,» seisis Ansipi ja Oettingeri avalduses.
«Miks tuli komisjon välja 90 päeva miinimumi ettepanekuga? Vastus on väga lihtne: me peame leidma õige tasakaalu. Me tahame kaotada rändlusteenustasud inimestele, kes reisivad. […] Neid, kes sõidavad tööle ja tagasi, ületades iga päev piire, 90 päeva miinimum ei puuduta,» lisati dokumendis.
Projekti tagasi saatnud Junckerit põhjendus ei rahuldanud. Samuti pälvis projekt palju pahameelt Euroopa Parlamendis.
Ansipi ja Oettingeri mudel ei oleks ilmselt ka ilma Junckeri sekkumiseta läbi läinud, kuna seda oleks saanud vetostada Euroopa parlamendi liikmed ja liikmesriikide valitsused.