Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vitsur: ekspordi langustrend tundub olevat tänavu pikemaajalisem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Majandusteadlane Heido Vitsur.
Majandusteadlane Heido Vitsur. Foto: Heiko Kruusi / Linnaleht

LHV Panga majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul tunub ekspordi langustrend tänavu olema sügavam ja pikaajalisem ja lähikuudel ta mõjusat kasvu ei oota.

«Juuli, nagu ka mistahes teise kuu kaubavahetuse numbreid hinnates tuleb esiteks arvestada sellega, et kaubavahetuse mahu ühe kuu dünaamika on nii väikeses riigis nagu Eesti väheinformatiivne ja teiseks sellega, et meil majanduslik aktiivsus paariks suvekuuks reeglina mõnevõrra vähenebki,» ütles Vitsur BNS-ile.

«Seetõttu ei olnud juulikuu 6 protsendi suurune ekspordi langusnumber iseendast üllatuseks, kuid murekohaks on siin see, et langustrend paistab sellel aastal olevat mõnevõrra sügavam ja pikemaajalisem,» sõnas ta. «Ei anna ju viimaste kuude tööstustoodangu tagasihoidlikud kasvunumbrid lootust, et eksport võiks eelolevatel kuudel mõjusalt kasvama hakata,» lisas Vitsur.

Samuti ei toeta sellist lootust Vitsuri sõnul see, et Euroopa ja maailma selle aasta niigi tagasihoidlike kasvulootusi nagu ka Eesti enda kasvuprognoosi, on viimasel ajal mõnevõrra alandatud.

«Iseloomulik on ka see, et tagasiminek ekspordis oli suhteliselt laiapõhjaline ning et oma eksporti on mõnevõrra suutnud kasvatada suurema osatähtsusega kaubagruppidest üksnes puidu- ja puidutoodete tootjad ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootjad - vastavalt 2 ja 1 protsenti,» rääkis ta.

Paraku oli Vitsuri sõnul ainuke kaubagrupp, kus saavutati märkimisväärne 7 protsendi suurune kasv, Eesti ekspordis üksnes tagasihoidlikku 3 protsendi suurust osa omav tekstiili ja tekstiilitoodete grupp.

«Kuivõrd langus ekspordis oli suhteliselt laiapõhjaline, siis oli üsna loomulik ka see, et mõnevõrra kiiremini vähenes Eesti päritoluga kaupade eksport, kuid sellest asjaolust omaette mureküsimust teha ei oleks õige. Meie probleemiks ei ole mitte muu päritolu kaupade ekspordi maht, vaid meie endi kaupade vähesus või nende ebapiisav konkurentsipositsioon,» ütles Vitsur.

Tagasi üles