Kohalikud mobiilsidefirmad EMT, Elisa ja Tele2 seisavad juba aastaid silmitsi faktiga, et Eesti turg on nende vahel laias laastus ära jagatud ning uute klientide horde kuskilt lisandumas pole.
Raigo Neudorf: jabur kemplemine
Eesti on selleks lihtsalt liiga väike riik, kus ettevõtted võiksid loomuliku iibe pealt märkimisväärselt oma kliendibaasi kasvatada. Seega peavad ettevõtted keskenduma sellele, kuidas seniseid kliente säilitada ning neid võimalusel konkurentidelt üle lüüa.
Kuid erinevalt mitme teise valdkonna ettevõtetest suudavad mobiilioperaatorid pea alati muuta omavahelise võistlemise jaburaks kemplemiseks, mis ei tule kasuks ei nende endi mainele ega ka nende klientidele.
Üksteisele ärategemist võib mobiilsideoperaatorite puhul kohata pea igal sammul. Kui veel aastate eest toimusid tulised hinnasõjad, millest sündis reaalset kasu ka klientidele, on see nüüdseks asendunud millegi muuga.
Nii leiti üksvahe omavaheliseks mõõduvõtmiseks täiesti uus lahingutanner ning otsustati välja selgitada, kellel siis ikkagi on Eestis kõige parem ja kvaliteetsem leviala. Korraldati uuringuid ja katseid ning levitati isegi teatud tehnilisi materjale, mille arvurägastikus pidi tõde peituma.
Suure kära ja tolmu saatel joostakse võidu ka kõigil muudel distantsidel: kes ehitab kõige kiiremini ja kõige suurema 3G-võrgu; kes suudab pakkuda kõige kiiremat mobiilse interneti alla- ja üleslaadimise tempot; kes on piisavalt nutikas, et endale konkurentide eest (näiliselt) napsata mõni sagedusluba; kes suudab numbriliikuvusega konkurentidelt kõige enam kundesid üle lüüa jne.
Peab ju end konkurentidest ilusama, parema ja innovaatilisemana näitama. Ning turundus – olgu see siis klientide poole või konkurentide vastu suunatud – peab töötama 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas.
Vahel tundub, et keset mobiilsidefirmade omavahelist võitlust on kliendid jäänud sootuks tagaplaanile ning domineerib ettevõtete soov lihtsalt konkurendile mõne arvu või tulemusega ära teha.
Klienti huvitab ikkagi hea ja mõistliku hinnaga teenus, mitte see, kas mõni mobiilsidefirma tohib nimetada end parima levialaga operaatoriks või mitte. Ka ei tule ette, et viimasel ajal oleks kliendid mobiilsidefirmade omavaheliste jagamiste tulemusena märgatavalt näiteks teenuste hindades võitnud.
Küll võib aga tarbijakaitseametile laekunud kaebuste põhjal väita, et teenuste lõikes on mobiilsidevaldkond üks selliseid, mille kohta tarbijatelt vaat et kõige enam kaebusi laekub. On ju ka meedias käsitletud päris palju juhtumeid, mis seotud näiteks kummalisel kombel tekkinud hiigelarvete ja nende klaarimisele järgnenud bürokraatiaga.
Mobiilsidefirmadel on, mille üle mõelda!