/nginx/o/2009/08/05/216810t1h2d29.jpg)
Nagu selgub Financial Timesi pilgu alla sattunud tippkohtumise otsuste kavandist, valmistuvad Euroopa liidrid lisama eurotsooni 440 miljardi eurosele päästefondile laenuvõimsust ja volitusi.
Euroala päästefond saab väge juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud sammude üle on Euroopa Liidus vaieldud pikki kuid.
Viimastel nädalatel kippus päästemehhanismi «tuunimise» üritus toetust kaotama, kuna mõned maad (eriti Saksamaa) ei olnud eriti vaimustunud võimalusest, et finantsstabiilsuse mehhanism likviidsuskriiside ennetamiseks riigivõlakirju ostma hakkab.
«Ärgem keerutagem: me ei ole oma Saksa sõpradega päris ühel meelel,» ütles üks kõrge Prantsuse ametnik. «Põhiküsimus on fondi paindlikkus.»
Samas nähtub ELi presidendi Herman Van Rompuy poolt eile valitsustele läkitatud otsuste ettepanekutest, et euroliidu liidrid lepivad aprilliks kokku «konkreetsete ettepanekute suhtes», mis tagavad fondile euro toetamiseks «vajaliku paindlikkuse ja piisavad finantsilised võimalused».
Kavandit näinud ametnikud hoiatasid, et liidrid, kes täna Brüsselis kokku saavad, võivad asju veel üle vaadata.
Lisaks sellele ei olnud mustandis täpseid üksikasju, kuidas abifondi remont välja näeb.
Euroopa diplomaadid ütlesid, et sellised detailid – nagu näiteks küsimus, kas EFSF peaks saama loa avaturult riigivõlakirju osta – on ikka veel lahtised ja vaidlus käib.
Kartuses, et eurotsoonil pole piisavalt laskemoona Portugali ja Hispaania kaitsmiseks, kui võlaturud neid uuesti ründama peaksid, üritavad mõned Euroopa liidrid ülalmainitud muutusi kogu jõust läbi suruda.
Mõned neist on Portugali väljaupitamise poolt, kuna kahtlustavad, et seda riiki ei reformita piisavalt agressiivselt.
Hispaania, Euroopa suuruselt viies majandus, näib aga olevat armu leidnud ning ELi ametnikud üritavad talle tulemüüri ette ehitada.
Saksa kantsler Angela Merkel, kes tippkohtumise künnisel Madridis Hispaania peaministri José Luis Rodríguez Zapateroga kohtus, ei olnud kitsi kiirusavaldustega: Hispaania olevat oma panganduse toestamise nimel tublisti pingutanud ning majandusreformid kulgevat kiirenevas tempos.
«Hispaania on teinud suuri tegusid ning viinud edukalt läbi reforme. Tänu sellele on riigi väljavaated tunduvalt positiivsemad,» ütles Merkel.
Merkeli «konkurentsipakti», mis paneks euroala 17 liiget oma maksusid, pensioneid ja võlaseadusi ühtlustama, mainitakse otsuste projektis väga üldsõnaliselt ja uduselt.
Kuigi seal on kirjas, et eurotsoon «astub samme» poliitika koordineerimise suunas, ei oodata vähemalt esialgu liikmetelt mingeid lubadusi – millest võib välja lugeda, et mõne valitsuse jaoks võib kava olla vastukarva.
Selle asemel hakkab Van Rompuy euroala valitsusjuhtidega konsulteerima ja annab märtsi lõpuks «tagasisidet, kuidas konkreetsemalt edasi minnakse».
Küll aga kohustatakse ELi liidreid oma pankadele «ambitsioonikaid stressiteste» korraldama. Ühtlasi tuleb neil leida raha, et «teha tegemist pankadega, mis hapraks osutuvad».
Paljude analüütikute meelest ongi kriisi tegelik valupunkt just pangandus. Nad usuvad, et kõige olulisem on pankade nõrgad kohad kiiresti kindlaks teha ja kõik avastatud augud ruttu täis toppida – siis taastuks ehk ka turgude usaldus.
Copyright The Financial Times Limited 2011.