Euroopa Keskpank (EKP) tõstis enda värskes analüüsis veidi ehk 0,1 protsendipunkti võrra 1,7 protsendini tänavust euroala majanduskasvu prognoosi.
EKP tõstis euroala majanduse tänavuse kasvuprognoosi 1,7 protsendile
Septembrikuises prognoosis ennustab EKP 2017. aasta majanduskasvuks 1,6 protsenti, veel juunikuus oli ootus 1,7 protsenti. Ülejärgmisel aastal peaks euroala SKP tõusma 1,6 protsenti, rääkis EKP president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.
Tarbijahindade harmoniseeritud indeksi (THHI) järgi arvutatuna peaks euroala inflatsioon tänavu olema 0,2 protsenti, järgmisel aastal 1,2 protsenti ja 2018. aastal 1,6 protsenti. Need näitajad on samal tasemel juunikuise prognoosiga.
"SKP reaalväärtus kasvab tagasihoidlikus, ent järjekindlas tempos," rääkis Draghi. Ta märkis, et positiivselt küljelt toetab majandust sisenõudlus, ent kasvu takistab kahanenud välisnõudlus ja allapoole suunatud välisriskid.
EKP president kinnitas, et keskpank kasutab enda inflatsioonieesmärgi täitmiseks kõiki võimalikke vahendeid, kui nende järele vajadus tekib. Draghi kinnitas ka, et keskpanga võlakirjade kokkuostuprogramm jätkub praeguses vähemalt 2017. aasta märtsini või nii kaua, kui vajadus püsib.
Draghi rõhutas taas, et EKP rahapoliitiliste meetmetega peab kaasas käima ka euroala riikide eealrvvepoliitika.
«Et meie meetmetest täiel määral kasu oleks, peavad suuremas mahus panustama ka muud poliitikavaldkonnad,» rääkis ta. «Struktuurireforme on vaja teha kõikides euroala riikides.»
Neljapäevasel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu jätta peamised intressimäärad muutmata.
Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi jättis keskpank 0 protsendile. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära jättis EKP -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,25 protsendile.
Rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole.