Ehkki väljas on veel lumi ja aias toimetamiseks näib aeg veel liigvarajane, on siiski täpselt paras hetk teha ettevalmistusi kauneid lilli ning maitsvaid köögivilju tulvil suveaia nimel.
Rohenäpu külvikalender algab veebruaris
Rohenäpu tihe külvikalender algab juba veebruarikuus ning jätkub jõudsalt märtsis. Just praegu on sobiv aeg varuda köögivilja- ja lilleseemneid, näiteks paprika, baklažaani, füüsali, tomati, kibepipra, petuunia, begoonia, pelargooni, lobeelia jne seemneid. Märtsis on õige hetk külvata mugulsellerit, porrulauku ja viltlehte ja üheaastaseid maitsetaimi basiilikut, rosmariini ning muidugi suvelilli, vahendas ehitus- ja aianduskeskus Bauhof oma uudistelehel.
Milline on hea külvimuld?
Taimede külvamiseks ja ettekasvatamiseks kodustes tingimustes on mitmeid erinevaid võimalusi. «Kindlasti tuleks elujõuliste taimede kasvatamiseks hankida korralik külviturvas, sest see sisaldab väetist ja on ühtlasi haigusvaba. Samas sobib kasutada ka kookosmulla brikette, mille puhul lisatakse ühele liitrile mullale kaheksa-üheksa liitrit vett ja natuke väetist ning kvaliteetne külvimuld ongi olemas,» rääkis keskuse arendusjuht Britte Maidra.
«Kui vajalik muld on olemas, külva seemned niiske külviturbaga täidetud plastpotti, külvikarpi või ettekasvatuskassetti. Väiksemaid koguseid või pillituid ehk granuleeritud seemneid, näiteks paprikat, tomatit ja kurki võid külvata ka turbatabletti. Külvid tuleks katta umbes viie millimeetri paksuselt vermikuliidi, pestud liiva või turbaga,» jätkas Maidra.
Mullaga ei ole hea seemneid katta, sest muld moodustab seemnete kohale liiga tugeva kihi, millest idanev taim ei pruugi jaksata läbi tungida.
Loe õpetust seemnepakilt!
Samas tuleks meelde jätta, et väga peened seemned tahavad idanemiseks valgust ja seetõttu jäetakse need mullapinnal hoopis katmata. Kindlasti tuleks vaadata seemnepakil olevaid piktogramme ja kasutusjuhendit, kus on tavapäraselt kirjas informatsioon, millal ja kuidas seemneid külvata.
Maidra sõnul tuleks külvid hoida soojas ja niiskes, soovitatavalt näiteks toakasvuhoone kaane all või kilekotis. Neid tuleks seejuures iga päev õhutada ja käsipritsiga piserdada. Väga tähtis on hoida mulda pidevalt niiskena, sest kuivas mullas seemned ei tärka, ka võivad pisikesed taimealged mulla läbikuivades hukkuda.
Minikasvuhoone ja kilega kaetud külvialuse puhul jälgida, et katte alla ei koguneks veepisaraid – see on märk liigniiskest keskkonnast. Sel juhul tõsta kaas irvakile või maha, kuniks liigne niiskus aurub ja mikrokliima kasvuhoones on jälle paras.
Lisavalgus päästab valgusnäljast
Suuremate seemnetega taimede idanemiskoht võib olla pime, kuid peab igal juhul olema soe. Seemned idanevad enamasti temperatuuril üle 20 kraadi. Alles siis, kui külvid on tärganud, tuleks need aknalauale tõsta. Kui aknad on vähese valgusega, taimi palju ning nad kippuvad pikkusesse venima, mis on märk valgusenäljast, võib lisavalgust anda spetsiaalse taimelambiga.
«Samas tasuks olla lisavalgusega ettevaatlik, sest taimed tahavad ka vahepeal nö magada, mistõttu üle 12 tunni päevas ei ole soovitav taimi taimelambiga valgustada,» täpsustas Maidra.
Kui külvatud taimedel on juba kaks pärislehte, tuleb nad potti või kastidesse ümber pikeerida, siis on neil rohkem ruumi kasvada ja areneb ka tugevam juurestik.