/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/02/03/509839t1h1145.jpg)
Kui Eesti soovib toetada euroala riikide majanduspoliitika ühtlustamise kava, mille suurriigid täna Euroopa Liidu tippkohtumisel avalikustavad, siis peame loobume mitmest oma senisest põhimõttest.
Eestit ootab pärast euroalaga liitumist esimene suur katsumus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa kantsleri Angela Merkeli «konkurentsivõime pakti», mis sunniks euroala riike kooskõlastama muu hulgas oma maksude ja pensioniea poliitikat, toetavad ka Prantsusmaa ja Hispaania.
Saksamaale teevad peavalu osa euroala riikide madalad maksumäärad, mis soodustavad investeeringute liikumist just neisse maadesse, ning suured riigivõlad, mille teised maad peavad tõenäoliselt osaliselt kinni maksma.
Välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas arvab, et Saksamaal on plaanis kehtestada euroalas maksumäärade ja pensioniea piir ning edasi liikuda suurema ühtlustamise poole.
Eestile tähendaks see tõenäoliselt pensioniea tõusu ning loobumist ettevõtete tulumaksuvabastusest reinvesteeritud kasumilt.
«Tegemist on Eesti esimese tõsise katsumusega eurotsoonis,» märkis Lobjakas. «Valitsus seisab sügava dilemma ees. Ühtepidi oleme kaudselt võlgu eurotsoonile selle eest, et meid vastu võeti. Teisalt on meie majandusideoloogilised eelistused olnud diametraalsed vastupidised sellele, mida hakkab kehtestama Saksamaa.»