Jooksevkonto ülejääk kahanes aastaga kaks korda

Eesti Pank. Foto: Peeter Langovits

Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 104 miljonit eurot ehk ligikaudu kaks korda väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. Selle põhjustas suurem puudujääk nii kaupade kui ka tulude kontol, teatas Eesti Pank.

Keskpanga ökonomist Kristo Aab märgib pressiteates, et tulude konto puudujäägi kasvu mõjutas 2015. aasta teises kvartalis superdividendidelt makstud tulumaks Eesti riigile, mis tegi võrdlusbaasi tavapärasest madalamaks.

Pikemas tagasivaates on jooksevkonto olnud teises kvartalis pigem tasakaalulähedane või puudujäägis, seega on jooksevkonto ülejääk Aabi sõnul endiselt märkimisväärne. Kuna jooksevkontot võib tõlgendada ka kui majanduse netosäästu, väljendab positiivne saldo praegu üldiselt väikest investeerimisaktiivsust. Kaubaimport aga suurenes teises kvartalis 6%. Väliskaubandusstatistika andmetel kasvas ka kapitalikaupade import edasi ning maksu- ja tolliameti käibemaksudeklaratsioonide põhjal suurenes põhivara soetamine aasta varasema ajaga võrreldes 11%. Need andmed viitavad Aabi hinnangul, et investeerimisaktiivsus võib olla kasvanud.

Keskpanga teatel paistab teenuste ekspordis silma laiapõhjaline kasv. Maksebilansi korrigeeritud andmete järgi suurenes reisiteenuste eksport ka esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 9%. Samasugune kasv jätkus teises kvartalis; suurenes ka äri-, side- ja ehitusteenuste väljavedu. Ekspordimaht on kõikides suuremates sektorites (v.a veoteenused) oma rekordtaseme lähedal. Samal ajal tuli teenuste sisseveo 6% suurune kasv peaaegu kogu mahus muude äriteenuste impordist.

Otseinvesteeringute vood olid erinevalt eelmistest kvartalitest tasakaalus. Investeeringute väljavool suurenes peamiselt mittefinantsettevõtete grupisiseselt väljastatud laenude tõttu. Nende puhul võib tegemist olla läbimõeldud investeerimisotsustega või tavapärase grupisisese likviidsusjuhtimisega. Otseinvesteeringute sissevool tugines suuresti Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele, kuid ka osa- ja aktsiakapitali tehtud otseinvesteeringute  maht kasvas pärast kaks kvartalit väldanud vähenemist. See näitab, et n-ö uus raha tuli taas riiki. Võimalik, et see toetab majanduses investeerimisvõimekuse paranemist.