Riigikohus küsib üleliigse laovaru vaidluses Euroopa Kohtu eelotsust

Põlva Piima kontserni kuulunud AS Pimix oli lattu varunud 550 tonni lubatust rohkem võid. Foto: Margus Ansu

Riigikohus valmistub ASi Pimixi üleliigse laovaru vaidluses küsima Euroopa Kohtust eelotsust, mis osutuks hiljem määravaks kõikide ettevõtete üleliigse laovaru vaidluses.

Põllumajandusministeeriumit vaidluses esindav Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent ja Advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter rääkis BNSile, et 12. jaanuaril nõustus riigikohus, et asja ei saa lahendada ilma eelotsust küsimata. Küsimuse mustandit saavad riik ja kaebajad kommenteerida 10. veebruarini. Ginter prognoosis, et eelotsuse küsimiseni võib riigikohus jõuda kevadeks .

Eelotsuse saamine sel aastal on aga Ginteri sõnul väheusutav, kuna praktika näitab, et selleks võib kuluda keskmiselt 17 kuud.

Vaidluse sisuks üleliigse laovaru teemal on juba mõnda aega see, kas riik saab ettevõtetelt üleliigse laovaru eest tasu koguda, kui vastavat ELi akti polnud Eesti ELiga liitumise hetkel eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Euroopa Kohus on varem otsustanud, et õigusakti ei või isikute vastu kasutada, kui see pole vastavas riigikeeles avaldatud. Samas pole Eesti kohtusüsteemis selgeks vaieldud, kas vastav akt üldse pidi olema eesti keeles ELi laienemise hetkeks või oli oluline selle olemasolu laovarudele tasude määramise ajaks.

Ginteri sõnul oleks vastav eelotsus ülekantav ka teistele vaidlustele riigi ja ettevõtete vahel.

Eesti alama astme kohtutes on osades asjades seni aastatepikkuse vaidluse järel jõutud tulemuseni, et ettevõtetelt ei saa üleliigse laovaru tasu ehk niinimetatud suhkrutrahvi sisse nõuda, kuna seda reguleeriv seadus on vastuolus ELi õiguse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Nimelt ei olnud maksu objekti ja määra kehtestavaid ELi õigusakte ametlikus korras eesti keeles avaldatud 2004. aasta 1. mail, mil Eesti liitus ühendusega. Sama kuupäeva seisuga arvutas riik ettevõtjate üleliigse laovaru suuruse.

Pimixi kohtuasjas jällegi jättis Tallinna ringkonnakohus mullu jaanuari lõpus muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti õigus riigile ja leiti, et tasu tuleb riigile siiski ära maksta. «Niisiis ei ole olukord Eesti ja ELi õiguse suhetes sugugi selge,» lisas Ginter.

Üleliigse laovaru vaidlus käib juba aastaid paarikümne ettevõttega ja summa küündib ligi 400 miljoni kroonini.

Samal ajal vaidleb riik Euroopa Liiduga üleliigse laovaru trahvi üle, olles selle samas ära maksnud. See vaidlus käib praegu ELi teise astme kohtus.