Vihmane ja jahe suvi võib jätta Eesti kohaliku mee puudusesse

Mesi Foto: SCANPIX

Eestis oli piirkondi, kus mesilaste lisasöötmisega tuli alustada juba augusti alguses, sest kogutud mesi oli mesilaste poolt ära tarvitatud ja muidu oleks neid oodanud näljasurm.

«Kokkuvõtete tegemine veel käib, aga juba võib öelda, et üle-Eestilise keskmisena korjasid mesilased pere kohta umbes 30 protsenti vähem mett,» ütles Eesti kutseliste mesinike ühingu esindaja Tago Holsting. «Piirkonniti saak muidugi erineb.»

Holsting sõnas, et osaliselt kompenseerib vähest korjet asjaolu, et viimastel aastatel on lisandunud kutselisi mesinikke ja seega oluliselt suurenenud ka mesilasperede arv. «Hea meeaasta puhul oleks see kaasa toonud Eesti turu küllastumise kodumaisest meest, aga kas sellest nüüd piisab, et Eesti turgu Eesti päritolu meega piisavalt täita, näitab aeg,» arvas ta.

Mida see tarbija jaoks tähendab?

Kuna tootjad said oma töö ja vahendite näol mesilasperesse tehtud investeeringult umbes kolmandiku jagu vähem toodangut, kasvas paratamatult kodumaise mee omahind ja peaks järgnema kodumaise mee hinnatõus. «Suure tõenäosusega Eesti mee hind lähinädalatel tõusebki. Samas ei saa hinnatõus olla väga suur, sest siis võivad tarbijad pöörduda importmee poole,» rääkis Holsting.

Eesti on viimastel aastatel olnud pidevalt mett importiv riik. «Korraliku välismaist päritolu mee vastu, mis on ka sildistatud nii, et päritolumaa korrektselt ära näidatakse, ei saa midagi olla,» ütles Eesti mesinike esindaja.

Kui aga Eesti mee hind importmeega võrreldes tõesti tõuseb ja tarbijad seda sellest hoolimata meelsasti ostavad, siis võib Holstingu sõnul mõnel pakendajal tekkida kiusatus sildistada välismaist või hoopis tundmatut päritolu mesi või meesegu ümber Eesti meeks. «Sellisel juhul on tegu tarbija eksitamise ning Eesti meetootjate huvide kahjustamisega,» kinnitas mees.

Eesti kutseliste mesinike ühing ei saa täie kindlusega ühegi Eesti meepakendaja suhtes väita, et ta tegeleks mee ümber sildistamisega. «Vastava sisuga jutte on aga liikunud juba aastaid,» rääkis Holsting.

«Eesti ametkonnad mee ümber sildistamise probleemiga ei tegele, sest neil puudub piisav huvi. Seega peab EKMÜ ise sellega tegelema hakkama,» ütles Holsting. Praegu käivad ühingu siseselt arutelud, mida ja mis ulatuses täpsemalt ette võtta.

Ükskõik, mis vahendite või meetodite kasuks otsustatakse, alustab EKMÜ nende rakendamist n-ö oma ridadest. «Nii võib jätkuvalt täie kindlusega väita – Eesti kutselised mesinikud tarbijate eksitamise ja ebaausate tootmisvõtetega ei tegele,» sõnas esindaja.

Arutluse all on ka Eesti mee registreerimine kaubamärgina ja sellele kaitstud geograafilise tähise taotlemine.