Väikelinnad on korteritest praktiliselt tühjaks ostetud

Korteripuudus on peagi tabamas ka Arvamusfestivali toimumispaigana kuulsust koguvat Paidet. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui Ida-Virumaa välja jätta, kimbutab üle aastate Eesti väikelinnasid tõsine müügisolevate korterite nappus. Praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks. 

Ilma viie suurema linnata - Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järveta - tehti Eesti maakonnakeskustes augustis 186 korteriomanditehingut, seisab värskes kinnisvaraturu ülevaates. Samas on kokku nendes linnades vaid 828 korteri müügipakkumist, mis tähendab, et nn laojääki jagub vaid 4,5 kuuks ja see väheneb pidevalt. 

«On kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne - väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,» rääkis Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat.

Ta lisas, et kuna väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt, võimaldab see ka kinnisvara soetada. Sermati sõnul on suur erand vaid Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. «Paraku on seal trend vastupidine - linnad valguvad tühjaks ja korterid on oma liigmadala hinna ja kõrgete kommunaalkulude tõttu juba elanikele koormaks kaelas,» lausus ta. 

Näiteks on Kohtla-Järvel 580 korteripakkumist, samas on linn kaotanud alates 2000. aastast ligi 12 000 elanikku (2000. aastal 47 600 inimest, 2016. aastal 35 900 inimest). 

Vaata lähemalt allolevast graafikust, palju kortereid on kinnisvaraportaali KV.ee andmetel populaarsemates väikelinnades praeguse seisuga saadaval.

Create bar charts