Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/07/5801967t1hb7dc.jpg)
Ehkki majandus kiratseb juba mitmendat aastat ja majanduskasv on jäänud nullilähedaseks, on palgad tõusnud hoogsalt. Kui võtta arvesse ka olematut hinnatõusu, tegelikult juba üle kahe aasta kestnud hindade langust, tähendab see, et keskmine reaalpalk on kasvanud veel kiiremini.
Kõige kiiremini kasvasid meie palgad vahetult enne finantskriisi 2007. ja 2008. aastal, ületades kohati 20 protsenti. See tähendab, et buumiaja harjal kasvas keskmine palk enam kui viiendiku võrra aastas. Paraku sõi kiire inflatsioon toona suure osa sellest palgatõusust ära.
Eesti väljus suurest kriisist suhteliselt kiiresti ning eelkõige tänu asjaolule, et ettevõtted ja töötajad said olukorra tõsidusest aru ning töötajad olid vabatahtlikult nõus palkade alandamisega. Tõsi, lisaks sellele toimusid ka massilised koondamised.